Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Suureks Kristuse läbi

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Suur suvi on jätkunud kooliaasta alguseni välja. Veel olen isegi käinud järves ujumas. Kuidas me puhkasime? Kes puhkas, kes mitte? Nagu kõigil eelnevatel aastatel oleme selleski vaimulikena erinevalt käitunud kas siis mingite põhimõtete pärast või harjumusest või, mine tea, ehk ka kartusest aega maha võtta, et enesega kokku saada.
Eesti tahab üha suuremaks saada. EELK on nagunii ammu üleilmne ja kõikjale ulatuv. Suured on meie ees seisvad ülesanded, jõudu aga napib. Kõigega ei suuda tegelda, kõikjale ei jõua, suur osa vaimulikkonnast peab juba praegu lisaameteid maal, kus Eiki Bergi andmetel 2011. aastal ei elanud 22 808 ruutkilomeetril ainsatki inimest. Maal, kus sama autorit tsiteerides „Suur-Tallinnas (ehk Harjumaal), mis on umbes 10% kogu Eesti pindalast, elab 4333 ruutkilomeetril kokku 610 000 inimest (140 in/km2), samal ajal paigutub ülejäänud Eesti territooriumile 54% elanikkonnast (17 in/km2)“.
Maapastoritel on, mille peale mõelda ja mille pärast palvetada. Igatahes mõeldes pühale Franciscusele: mitte ainult lindudele ja loomadele ei pea me jutlust ütlema, vaid ka männid ja kuused on täiesti sobilikud. Muidugi on keeruline sellisest kooslusest kogudust moodustada ja palka maksta. See ei ole iroonia, vaid mulle on juba pikka aega tundunud, et nagu meie riigiski, nii ka kristlaskonnas räägitakse millestki väga mööda. „Prohvetid vaikivad ja mungad peavad pidu,“ ütleb poeet.
Ülejäänud korrutavad harjumuspäraseid tõdesid ja elavad nii nagu ikka. Peaksime olema aga valguseks ja soolaks, alandlikud ja lakkamata palvetama. Isegi rõõmsad peame olema! Püha Paulus on siin ju väga konkreetne: „Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses! Ärge kustutage Vaimu, ärge põlastage prohvetiandi, katsuge läbi kõik, pidage kinni heast, hoiduge igasuguse kurja eest!“( 1Ts 5:16–22)
Oleme olnud üsna innukad ühiskonna asjades sõna võtma. Küllap on see hea juhul, kui me midagi oma kuulutusest ära ei anna, vaid seda selgelt ja usukindlalt edastame. Samas ei tuleks korjata teemasid mitte selle järgi, kuidas need parasjagu meedias või mõnel kõnekoosolekul õhku paisatakse. Siis oleme samamoodi lihtsalt üks avalikkuses toimiv organisatsioon teiste kõrval. Kui vaja, võtame positsiooni moraaliküsimustes, kui vaja, siis arutame migrantide üle või suhestume metsa teemaga.
Kõike me märkame – tagantjärele ja hoolega pooli valides. Vahel isegi omavahel tülli pöörates, justkui Jumal ei kuuleks ega näeks. Ei saa öelda, et inimestele meie väljaütlemised üldse korda ei lähe ega meeldi. Need, kes meid armastavad, armastavad ehk mõne kraadi võrra palavamalt; kes meid ei salli, viibutavad meie suunas rusikat ka oma tavalisel moel.
Poola katoliiklik filosoof Leszek Kołakowski aga rahustab meid: „… kui Jumal on olemas, siis annab ta meile märku, kuidas sündmuste voolus ära tunda Tema kätt, ja tänu neile märguannetele me märkame Jumalat kõiges.“
Kusagil seal jalutab Kristus mööda tühja Maarjamaad. Esikpoeg. Meie lunastus. Ja meie, tema järelkäijad, õpilased. Õnneks Jeesus ei lähe ära Soome või Inglismaale oma tööd tegema, vaid jätkab siin ja meiega. Teeb seda meie pärast ja on rõõmus, kui me temast räägime ja tahame tema kaastöölistena jumalariigi tööd teha.
Ajal, kus meie liikmeskond on ajaloo väikseim, tuleb ilmselt väga kaaluda, mida suudame, mida mitte. Mis on kõige tähtsam ja millest võiksime kui tarbetust lastist loobuda. Milline on see haridus ja ettevalmistus, mida vaimulikud vajavad? Mismoodi innustada vabatahtlikke, sest raha maksta meil töötegijatele ei ole ja ilmselt on enamik tublisid ka oma aukirja või isegi medali kätte saanud.
Ma ei tea, kas me peame kindlasti minema maailma koristama, kuid maailma tuleb meil minna küll. Sinna, kus on inimesed, nende elu ja tegemised. Nende rõõmud ja valud. Nad ei tea meid tihti oodata, nad ei usu, et võiksime tulla. Aga vaimulikena me ju teame (oleme õppinud), et kui meie tahe on õigesti orienteeritud ja me teeme asju õige vaimuga, siis on Kristus meiega ja teeb põhilise.
urmas nagel

 

 

 

 
Urmas Nagel,
vaimulike konverentsi juhatuse esimees