Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Suur nädal tõi kirikud rahvast pilgeni täis

03.04.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Ülestõusmispühade aegu pöörduvad inimesed tavalisest rohkem kiriku poole. Ka 1933. a aprillis võis märgata suurenenud tungi jumalateenistustele, mis pühade ajal olid rahvarohked.

Tallinnas oli peaaegu kõikides kirikutes esimene püha leerilaste päralt. Ajalehtedegi juhtkirjad olid enamasti pastoritelt. Jaan Lattik oli oma Päevalehes ilmunud artikli üles ehitanud Markuse evangeeliumi sõnadele: «Laske lapsukesed minu juurde tulla», Theodor Tallmeister polemiseeris Vabas Maas usuvastastega, ajaleht Kaja väitis, et «võitlus maailmaga, mille algas juba Jeesus oma eluajal, ei ole veel lõpnud. Meie aeg ei ole veel küps tõe tundmiseks».

Palmipuudepüha vaimuliku muusikaga
Palmipuudepühal, 9. aprillil esines Tartu Meestelaulu Seltsi koor ülikooli kirikus. Kava koosnes väiksematest lauludest. Juhatas Eduard Tubin.
Kava oli hästi kätte õpitud. Sügava, stiilse ja varjundirikka esituse leidsid Palestrina «O Domine Jesu Christe» ja Järnefeldti «Teekäija öölaul», ka Türnpu «Kyrie» paistis silma sobivate dünaamiliste varjunditega. Kuid kontserdil käinud Karl Leichter leidis põhjust nurisemiseks: Bach vajas voolavamat kindlailmelisemat esitust ja Beethoveni «Jumala au looduses» häiris kohatine forsseerimine. Maitsekalt esitas vaimulikke laule Karl Põlde, keda saatis orelil ülikooli muusikaõpetaja Enn Võrk.
Tartu Saksa teatris korraldas palmipuudepühal metodistide koguduse noorte ühing piduliku «laulu-jumalateenistuse». Esines ühingu meeskoor, mida juhatas O. Leesmann Tallinnast.
Võru luteri kirikus esines palmipuudepühal toimunud kontsertjumalateenistusel Võru Meestelaulu Seltsi koor. Kava korrati 22. aprillil Võru apostlikus õigeusu kirikus. Tartu adventkirikus esines teisel pühal helilooja H. Adamsi juhatusel Advent Misjoni Seminari segakoor ja orkester Riiast.
Tallinna Pauluse kogudus korraldas toomkirikus kirikumuusika õhtu. Sõnalise osa eest hoolitses õpetaja Reinhold Uhke, esinesid segakoor Arnold Biltse juhatusel ning solistid Helmi Betlem, Voldemar Posiman ja orelil Hugo Oberg (Lepnurm).

Suur reede kirikukantaatidega
Suurel reedel, 14. aprillil leidis Tallinna Jaani kirikus Jaani oratooriumikoori ja Ringhäälingu orkestri kaastegevusel aset kirikukantaatide õhtu. Solistid olid Karl Ots ja Karl Viitol, orelil prof August Topman. Juhatas Udu Topman. Ettekandele tulid Rakvere kiriku organisti ja koorijuhi Robert Heinmetsa «Tõotatud maa» ning konservatooriumi üliõpilase Johannes Hiobi «Jesaja kuulutamine».
«Tõotatud maa» oli kirjutatud Moosese 2. raamatu järgi ning rääkis Iisraeli Egiptusest pääsemisest: «Ja Jehoova ilmutas end Moosesele kibuvitsa põõsa seest, et ta pidi oma rahva Egiptusest välja viima tõotatud maale.» Rahva palve tõuseb ikka tungivamalt taeva poole, lõppedes karjatusega: «Vii välja siit!»
Muusikaliselt rahulik ja sügavtõsine on Moosese aaria – palve Jumalale õnnistada ettevõtmist. Vastuseks vaarao kurjusele, kes ei taha Iisraeli rahvast ära lasta, on Aaroni ja Moosese duett. Orkestri jubedakõlaline «hävitusmotiiv» juhatab sisse häda ja viletsuse kirjelduse, mida Jumal saadab Egiptusele.
Jumala ja vaarao võitlust kujutab dramaatiline orkestri­stseen. Kantaat lõpeb tänupalvega, mis paisub kiidulauluks. Pisut häirisid ettekannet liiga kõrged vokaalpartiid.
«Jesaja kuulutamise» sisuks on prohvet Jesaja nägemus. Iisrael on Jumala ära salanud, jumaldades vaid omaenda kätetööd: «Meie tõde on see, mis joovastab ja meeli suudab võluda.» Kuulutatakse ette Jeesuse tulemist, kes Iisraeli patust peab lunastama. Nagu rusuv pimedus kõlab «Ta meie eest suri». Suur muusikaline tõus ja koori hõise «Ta elab!» viib suurejoonelise lõpukoorini «Sest otsekui rahvas rõõmu tunneb … igavest elu, igavest rõõmu».
Vaiksel laupäeval oli Tallinna Püha Vaimu kirikus vaimulik kontsert, kus muusikalisele tõlgitsemisele tulid kannatusaja, vaikse nädala ja ülestõusmise müsteeriumid: Schützi «Õnnistegija seitse sõna ristil» solistidele, koorile, orkestrile ja orelile, Mendelssohni motett «Su poole, Issand, südamest» a cappella koorile ning 2. osa Schu­berti h-moll sümfooniast.
Soleerisid Hellman (sopran), Pitsal (alt) ja Zwetkov (bass). Orelit mängisid Evald Brauer ja Paul Pressnikoff (Indra), kes oli ka dirigent.

Püha Vaimu kirikus napib ruumi
Püha Vaimu koguduse täiskogul 18. aprillil kurdeti, et suurtel pühadel on kirikus nii palju külalisi, et ruumi jääb väheks. Arutati, kas tuleks kõigepealt lasta kirikusse liikmekaar­di alusel koguduse liikmed ja kui ruumi jätkub, siis ka teised. Leiti siiski, et kiriku uksed peavad olema avatud kõigile.
Kohtu-siseministeerium konfiskeeris aga tööliste kultuur-haridusliku ühingu lendlehe «Ülestõusmine», mille väitel valitsusvõimud tegevat «ägedat usulist propagandat, millel venna vere ja püssirohu hais juures», ning kutsuti töölisi «ülestõusmisele».
2. aprillil algas katoliku kirikus püha aasta, mis pidi kestma 2. aprillini 1934. Esimest korda peeti seda 1300. aastal. Praeguse paavsti Pius XI ajal oli see juba kolmas: 1925. aastal tähistati seda harilikus korras, 1929 paavsti preestriks olemise 30. aastapäeva auks ja nüüd Kristuse 1900. surma-aastapäeva mälestuseks. Püha aastaga taheti suurendada paavsti mõju. Kutsuti üles palverännakutele pühadesse paikadesse.
23. aprillil tähistas Sisemisjoni Selts oma 13. aastapäeva. Sel puhul olid jumalateenistused kõikides Tallinna kirikutes, jutlustasid külalisõpetajad: Kaarlis Gnadenteich Tapalt, toomkirikus Jürgenson Vigalast, Rootsi-Mihklis Hassel­blatt Tallinna Jaanist jne.
Räägiti võitlusest sopakirjanduse vastu ja otsustati Saksamaalt paluda ära keelata saksakeelse kõlvatu kirjanduse, mida siin peaasjalikult raudteejaamas ja mõnes ajakirjanduskontoris levitati, väljavedu. Leiti, et kirikutegelased peaksid aktiivselt osalema väitlustes aktuaalsete elunähtuste üle.
Ilmus sisemisjoni brošüür, mida jagati kirikulistele. Pärast peakoosolekut leidis aset perekonnaõhtu.

Petseris uus kloostriülem
Saarlased meenutasid pastor Martin Georg Emil Körberit, kelle surmast möödus 19. aprillil 40 aastat. 1837–1842 oli ta Tartu ülikoolis usuteadust õppinud, 1846–1875 oli Ansekülas kirikuõpetaja. 1863 oli ta samas korraldanud mitme kihelkonnakoori osavõtul laulupüha, mida loetakse meie laulupidude traditsiooni alguseks.
Körber ise oli ka laulumees olnud, keda rahvas tema kõva hääle pärast taeva pasunaks hüüdis. Emil August Heinrich Hörschelmanni järel oli ta teine eestikeelsete vaimulike laulude looja. Viimased 18 aastat oma elust oli ta Kuressaares elanud ja kirjatööd teinud. Körberi isa Eduard Philipp (1770–1850) oli samuti pastor olnud, kes muuseas 1827. aastal koolide tarvis ühehäälse «Väikese koraaliraamatu» välja andis.
1. aprillil lahkus omal soovil ametist õp A. Habicht, kelle ajal kerkis Tartu Pauluse kirik ja sinna paigaldati nägus altarikuju. Ta oli tegev lauluraamatu- ja liturgiakomisjonis. Kogudus oli võimeline laulma koraale neljahäälselt. Tartu raudteejaamas olid koguduseliikmed Habichti lauldes saatmas. Kuid oli neidki, kes hingekarjast vilekooriga kostitasid.
5. aprillil saabus Petserisse uus kloostriülem piiskop Nikolai. Rongi saabudes mängis Kaitseliidu orkester koraali, laulis koor ja lapsed puistasid uue piiskopi teele sinililli. Kloostri õuel pidas piiskop munkadele ja 1500pealisele rahvahulgale sütitava eestikeelse kõne.
Järgnes tervitus-jumalateenistus Küünla kirikus. Õhtul oli kloostri söögisaalis pidulik vastuvõtt, kus kõrget vaimulikku olid tervitamas nii eesti kui ka vene ringkonna esindajad. Vist küll esimest korda kõlas kloostri söögisaalis Eesti hümn.
Nikolai ametisse asumist varjutas kirikutüli, mille allikaks oli ekspiiskop Joann. Päevaleht kirjutab: «Valitsusvõimud peaksid siiski selle eest hoolitsema, et ei ässitataks üht rahvakihti teise vastu … siin ei ole tegemist mitte võitlusega usu eest, vaid otsese kihutusega riigi vastu.» Asja tegi veel segasemaks «Petseri õigeusu ristiülendamise koguduse» tekkimine, mida toetas Joann ja mille põhikiri üldjoontes ühtis normaalkirikute põhikirjaga, kuid sõna «apostlik» oli asendatud sõnaga «õigeusklik».
Ka luterlikus kirikus oli ebameeldivusi. Halliste õp A. Kõiv lahkus ametist lahkhelide tõttu kogudusega ja ajakirjandusse imbus teateid Vastseliina õpetaja «ebakõlblise käitumise» kohta. Palga alandamise pärast oli oma kogudusega tülis Lääne-Nigula õpetaja.
Pindis hakati ehitama kogudusemaja. Sellesse pidi tulema õpetaja korter ning ruumid mitmesuguste talituste jaoks. Pindi oli abikirik, mis asus emakirikust Rõugest 30 km kaugusel. Eesmärk oli asutada Pindis iseseisev kogudus.
Ilmus neljahäälne «Viisi album laste lauluraamatu juurde». Sisaldas see 92 vaimulikku laulu, peamiselt koraale. Laulud olid seatud sobivatesse helistikesse.
Mati Märtin

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)