Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Suur ja vaikne ülestõusmisnädal

04.04.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Palmipuudepühaga astusime kirikuaasta kõige suursugusemasse perioodi, nn vaiksesse ehk suurde nädalasse. Siis meenutatakse Kristuse viimast avalikku tegevust kõigi silme ees.
Suur neljapäev on ülestõusmispühade perioodi pöördepunkt. Tuhkapäeval alanud patukahetsusaeg lõpeb armulauateenistusega suurel neljapäeval. See päev erineb oma iseloomult suure nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikku ja rõõmsat tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada suurel neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Suure neljapäeva evangeelium asetab meie ette Jeesuse ja tema jüngrite viimase ühise paasasöömaaja ja püha armulaua seadmise. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.
Suurel reedel meenutatakse Jeesuse ristilöömist ja surma. Musta liturgilise värviga rõhutatakse päeva tõsidust.
Vaiksel laupäeval meenutatakse Jeesuse hauasolekut, hilisõhtul algavad paljudes kirikutes vigiiliad, kus tihti peetakse ka ristimistalitus.
Ülestõusmispühad on jõulude kõrval kristliku maailma ja kirikukalendri keskmeks, rõõmustatakse ühiselt Kristuse ülestõusmisest ning ollakse tänulikud kõige selle eest, mida tema lunastustöö on inimkonna heaks teinud.
Eesti Kirik

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)