Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Sügises on uut algust

01.09.2021 | | Rubriik: Juhtkiri

Ilmselt on see meisse väga sügavale kirjutatud vajadus, et keegi oluline persoon meid ühendaks ja oleks see, kelle järgi saab ennast identifitseerida ja määratleda. Et küsimusele, kas ka sina oled üks nendest, saaksime midagi vastata. Seejuures kuulume me erinevas rollis väga erinevatesse gruppidesse. Ühendajaks võib olla üks usk, sarnane vaade elule ja maailmale. Aga ka rahvana ja riigi kodanikena oleme üksteisega seotud ja teatud määral alati üheselt määratletavad. 

See nädal on meie riigile eriline. Kui siiani on räägitud peagi kätte jõudvatest presidendivalimistest ja nimetatud võimalikke variante, siis nüüd on sellega lugu hoopis konkreetsem. Kas Eesti Kiriku ilmumise päevaks on meil president valitud, seda ilmselt ei oska keegi ennustada. Esimene päev on näidanud, et kõik nii kergesti ei pruugi minna.

Presidendiamet on institutsioon, samas ka sümbol ning kindel osa meie riigist. Sellel institutsioonil on konkreetsed ülesanded ja ootused. Nii võib olla, et kuigi mõni tegevus või kohustus ei pruugi presidendiametit pidavale inimesele meeldida, peab ta oma tegevuses siiski arvestama selle ametiga ja ootustega. 

Siiski, presidendi institutsiooni täidab inimene. Ta ei ole masin, kes teeb vaid seda, mis on ette nähtud. Oma sõnavõttude ja eeskujuga on presidendil võimalus palju ära teha ja muuta.

Riigi esindajana on igal presidendil olnud oma sõnum ning agenda. Need on asjad, mida tuleb teha. Olgu selleks esimestel aastatel teiste vabade riikide tunnustuse saamine ja koha kinnitamine poliitilisele maailmakaardile või tiigrihüppe käivitamine, liikmelisus Euroopa Liidus ja NATOs või hoopiski mõned ühiskondlikud kokkulepped. President ei peagi alati meile isikuna niivõrd meeldima, piisab, kui ta presidendina täidab meie ootusi. Usun, et president Meri võis olla üsna keerukas persoon, aga vaieldamatult saime riigina tema kaudu paljud uksed avatud ja võisime olla alati rahul oma presidendi sära ja saavutuste üle.

Taasiseseisvunud Eesti esimene president tõstis ootused sellele ametile väga kõrgeks. Ilmselt tänasesse päeva selline soleerimine ei sobiks. Lennart Meri oli piiride lõhkuja ning seda oli nendel päevadel vaja. Piirid tuli lõhkuda nii rahvusvaheliselt kui ka meie endi inimestes. See oli eriline aeg, kus ka teiste riikide esindajad olid sageli tänases mõistes soolomängijad. Sellesse aega ja ajastusse ning sellesse seltskonda sobis Meri hästi.  

Presidendilt oodatakse, et ta esindab kogu rahvast. Ja see on keeruline ülesanne. Kas presidendil õnnestub olla see, kelle läbi on igal meie riigi kodanikul võimalik ennast tunda esindatuna, kelle sõnad ja isik kannavad ja kes oleks rahvast ühendav persoon?

Kindlasti saab eelseisev presidendi ametiaeg rahvusvahelisel tasandil olema raske. Sündmused maailmas vajavad tähelepanu ja need ei jäta meiegi riiki puudutamata. Olgu selleks keeruline olukord üsna meie lähedal Valgevenes või kaugemal Afganistanis. Kui tahame, et inimõigused oleksid kõikjal ja alati kaitstud, siis ei saa me nendes küsimustes pealtvaataja rolli jääda. Ning kindlasti on siin presidendil oma roll.

Kuid president on meie riigist siiski vaid üks osa. Ja rohkem ning isiklikumalt kui presidendi valimine puudutab meid juba paljudes kohtades alanud või just algav õppeaasta. Alles hiljuti nägin toredat pilti, kus ristmikul seisvad ema ja tütar õppisid ristmikku ületama. Ilmselt võeti tõsiselt läbi kogu tee kodust koolini. Selle tüdruku tarkuse kogumine oli alanud enne kooliaasta algust. Juba koolitee ohutu läbimine on väga oluline osa teadmistest ja oskustest.

Esimene koolipäev on eriline päev. Kui presidendivalimiste päeval ei ole kombeks lippu majadele heisata, siis esimene september on lipupäev. See on väga tähtis päev nii päevakangelastele, õpetajatele kui vanematele. See on ka väga tähtis kogu meie riigile. Nii kaua kui meie koolides saab tarkust eesti keeles, elab ka meie emakeel ja meie rahvas. Oleme oma koolide üle põhjusega uhked. 

Ning uhked võime olla koos. Meie tublid kristlikud koolid on lahutamatuks osaks meie haridussüsteemist. Ja eks meie riigi hariduse alusmüür, millele koolisüsteem toetub, pärineb ju ikka kirikust. 

 

 

 

 

Valdo Lust,

politsei- ja piirivalveameti peakaplan

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)