Esileht » Arvamused » Arvamus »

Südameusust, internetist, ligimesearmastusest ja julgusest

23.03.2007 | | Rubriik: Arvamus

14. märtsi Eesti Kirikus ilmus artikkel pastoraalseminari lõpetanud diakonitest, kellest kaks juba ordineeriti ja ülejäänud valmistuvad vastu võtma preestriordinatsiooni.

On tore, et ajalehe võrguväljaandes on võimalik artikleid kommenteerida, ent paraku ei erine Eesti Kiriku artiklite kommentaarid kuigivõrd teiste internetilehtede omadest.

Ei ole midagi kurvemat, kui lugeda kristlikult veebilehelt kristlaste (või ennast kristlasteks pidavate inimeste) kirjutatud ilkuvaid ja kaasinimesi mõnitavaid anonüümseid keeleteritusi. Ja kui siis keegi tahab oma kommentaariga õhkkonda tasakaalustada ning arutelu konstruktiivsusele suunata, teevad «vennad-õed» talle endale uut ja vana.

Kirjutasin minagi ühe kommentaari, milles kutsusin üles mitte üksteise kallal aasima ega vaidlema kõrvaliste asjade üle (nagu näiteks erinevad ametinimetused, olgu preester või õpetaja), vaid keskenduma sellele, mis on tõeliselt oluline ja mida meie kirik ning inimesed vajavad. Ja mis ma sain vastuseks?

Tsiteerin: «Preester Auksmann tunneb end lihtsalt puudutatuna, et kirikurahvas ei taha preestreid, preesterdamist, veriseid ohvrinuge ega härgade ja kitsede verd, vaid tahab südameusku ja puhast evangeelset õpetust.» Niimoodi kirjutab keegi, kes on võtnud endale pseudonüümiks Pontifex Maximus.

See inimene ilmselt ei tea, mida see nimi tähendab. Pontifex on eesti keeles sillaehitaja. Kahjuks ei meenuta tema kommentaar sugugi silla ehitamist, vaid pigem lammutamist. Küllap see tubli «vend või õde Kristuses» tundis pärast oma kommentaari avaldamist endas uhkust selle üle, kui hästi ta sai minutaolise «valeusulise» paika panna …

Minul aga on sellest inimesest kahju, sest ta on hullemas olukorras kui ükskõik missugune valeusuline: ta on omaenda uhkuse vangis, pimestatud vaimulikust kõrkusest ja aheldatud armastusetusse. Veelgi enam, ta on arg, tal ei ole julgust esineda oma tegeliku nime all, ja seega ei saa tal olla osa Jumala riigis, nagu seisab Ilmutuseraamatus (Ilm 21:8).

Ma ei taha süveneda selle kommentaari sisusse, kuna mulle tundub, et selle taga olev inimene ei tea midagi ei Kristuse preestriametist (mille kohta võime väga ülevaid sõnu lugeda näiteks Kirjast heebrealastele), ei tõelisest südameusust ega puhtast evangeeliumist.

Ma lihtsalt loodan, et palve tema ja kõigi teiste eest, kes naudivad anonüümsete solvangute paiskamist internetilehtedele, kannab vilja ja Jumal aitab neil pöörduda ning meelt parandada.

Kutsun kõiki Eesti Kiriku lugejaid, ka neid, kellel ei ole ligipääsu internetile, taoliste inimeste eest palvetama.

Enn Auksmann, Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja

4 Kommentaari artiklile “Südameusust, internetist, ligimesearmastusest ja julgusest”

  1. Külaline ütleb:

    Kõnnib misjonär mööda savanni ja kohtab lõvi.
    Misjonär: Sisenda, Issand, talle kristlikke mõtteid.
    Lõvi: Õnnista toitu, mida peagi sööma asun. :)

  2. Külaline ütleb:

    Vooda’ Pikne vooda’

    Härjä atami’ anniss
    katõ sarvõga
    nel’lä sõraga
    künni peräst
    külvi peräst

    Kae’ Pikne
    kuimuidu sinnu kaibass maa,
    lahki kujunu’
    kalõss tõmmanu’
    taa maa kos kõik künd kal’g
    taa maa kos kõik külv korõhtanu’
    mii maa

    Aa’ Pikne
    üt’s väiku tsäkärki’ taiva
    üt’s pilvepoigki’
    meil olõss no’ loodust sõs
    üles kaiõn
    et vas’t nakass no’ nur’utama umõtõ
    mii maa pääl

    Vooda’ Pikne vooda’

    Härjä atami’ anniss
    kõrgõ sälägä
    laja rinnaga

    Olõ õi sa’ tõist säänest saanu’

    Vooda’ Pikne vooda’
    künni peräst
    külvi peräst

    Olõ õi sa’ Pikne
    joht halv ollu’ varõmp
    hää olõt õks ollu’
    meile ja maalõ
    olõ õi meil kahju
    häräst sinulõ
    kui’ sa’ õnnõ’ kaet ja’ kullõt
    mii palvit

    Vooda’ Pikne vooda

    Härjä atami’ anniss

    Vooda’ Pikne vooda

    Tulõ’ joba kavvõlt tün’nen
    tõrahtõn
    üt’s kõrd

    Tulõ’ joba kavvõlt tün’nen
    Tõrahtõn
    tõnõ kõrd

    Tulõ’ tsilk tsilk
    tsilk tsilk tsilk tsilk
    Mürdsähtä’ sõs
    õkva kõrva veeren
    mürdsähtä’
    niida et kõik hirmsalõ ehmätäse
    mustast käest musta assa’
    maaha satasõ

    Ja puhas süä sehen naarass
    ku’ vällän
    suur vesi
    kur’ahtass
    taivast
    äkki
    ala

    Vooda’ Pikne vooda’

    Kas mii’ sõs pal’lu nõvvami’
    väiku maa
    väiku nurmõ

    Sata’ Pikne sata’

    Sata’ Pikne niida et külänt saass
    meile ja maalõ

    Vooda’ Pikne vooda’

    Nurmõ ütlevä’ tennu’
    ku’ mõõt täüs
    Tõuka’ sõs muialõ musta’ pilve
    suurõ soo pääle
    korgõ konnu pääle
    laja laanõ pääle

    Soo mõõt on suurõmp
    konnu mõõt on korgõmp
    laanõ mõõt on lajemp

    Simatsõ’ ilma’
    mesitse’ hohu’
    meile kündjile külvjile põimjile

    Hää Pikne
    pühä Pikne
    hoia’ mii nurmõ
    anna’ mii rüäle
    hää’ olõ’ ala’
    hää’ pää’ otsa
    hää’ terä’ sisse

    Vooda’ Pikne vooda

    Härjä atami’ anniss
    valgõ lauk otsa iin
    suur must hand takan

  3. Külaline ütleb:

    Jah tõesti – preesterlus on puhas paganlus. Kristuse kirikus ei tohiks sellel olla kohta.

  4. Külaline ütleb:

    jah, tõesti, terve Vana ja Uus Testament on täis paganlust, nii et neil ei tohiks olla kohta Kristuse kirikus …

    hämmastav, kui rumalad on mõned \”kirikuinimesed\” …

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)