Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Südamega tehtavat asja peab enne hoolega läbi mõtlema

29.09.2004 | | Rubriik: Kultuurielu, Persoon kaasajast

Intervjuu Heli Jürgensoniga, 2005. a Tartu vaimuliku laulupeo kunstilise juhiga
Järgmisel suvel toimuva EELK kirikupäeva suurimaks sündmuseks on 11. juunil toimuv vaimulik laulupäev, kus astuvad üles rohkem kui 2000 lauljat Eesti luterlikest ja teistest kogudustest. Koorijuhtide ettevalmistus algas kevadel, seega poolteist aastat enne peo toimumist.
Millises faasis on vaimuliku laulupeo ettevalmistus?
Praegu on see aeg, kus koorid peavad hakkama õppima järgmisel suvel ettekandele tulevaid laule. Ettevalmistusprotsess algas juba varem, kui kevadel toimus Tallinnas õppepäev praostkondade muusikasekretäridele ja koorijuhtidele, kes nüüd omakorda peaksid viima saadud info ja näpunäited muusikutele edasi.
Sügisperioodil peaksid muusikasekretärid kohapeal koorijuhtidele õppepäevi korraldama ning 2005. a märtsis-aprillis hakkavad laulupeo üldjuhid ringi sõitma ning osalema ühistel eelproovidel, kus laulavad laulupeole registreerunud koorid. Siis toimub traditsiooniliselt viimane kontroll ja interpretatsiooni ühtlustamine. Nii peaksid kõigil laulud hästi selgeks saama.
Kas õppepäevadega ollakse praegu graafikus?
Mulle tundub, et mõnel pool ollakse hästi hakkajad ja mõnel pool võtab ettevalmistus aega, võib-olla ei osata seal eesmärki näha. Õppepäev on koolituseks kõigile, selleks peab aega leidma.
Meie omalt poolt püüame abistada kõikvõimalike vahenditega, nii tuleb advendiks koorijuhtidele abiks CDi, et lauludest saaks selge ülevaate. Õppepäevade eesmärk on praegu tutvustada repertuaari ja laulude üldist problemaatikat, et neid oleks lihtsam koorile õpetada.
Kas laulupeo repertuaar on keeruline?
Nii ja naa – oleme üritanud leida kõikidele kooridele jõukohaseid laule. Erinevalt Pärnu kirikupäevast oleme pakkunud neile, kes tunnevad, et neil on võimeid rohkemaks, võimalust laulda valikkoorides. Sellesse repertuaari kuuluvad nii lääne kui ka eesti kirikumuusika klassikute suurvormide osad, mida esitatakse koos orkestriga.
Muidugi on esindatud kõik liigiplokid: segakoorid, naiskoorid, lastekoorid ja puhkpillirühmad. Veel nimetaksin üht kunstilist momenti _ avaühendkoor on traditsioonilisema koraalilaadse repertuaariga, lõpuosa aga kaasaegsema harmoonia ja stiiliga. Selles osas ootame laulma Tõnis Mäge, kelle laule ka suurtel laulupidudel on lauldud.
Kuidas võtab vaimuliku laulupeo vastu eesti publik?
Ma loodan, et hästi _ eesti koorilaulu traditsioonid on siiski nii sügavate juurtega ja eesti publik on harjunud kuulama kontsertidel vaimulikku muusikat, nii ei ole midagi erandlikku ega uut. Inimestel on erinev maitse _ vanem generatsioon hindab kindlasti koraalilaadsemat ja tuttavamat muusikat, nooremad hindavad modernsemat kõla ja popilikumat stiili.
Süvamuusikahuvilised tunnevad jälle rõõmu valikkoori plokist, nii arvan ma, et igale maitsele on midagi. Kava kokkupanekul arvestasime, et see ei oleks ühekülgne, vaid näitaks kirikumuusika erinevaid tahke.
Mis on su enda lemmiklugu?
Kavas ei ole ühtegi lugu, mis mulle ei meeldiks, kõik on armsad, sest kavaga tegeledes panin sinna kogu oma südame. Eriti tooksin esile Peep Sarapiku väga ilusa ühendkoorilaulu «Õhturahu»; laulupeo motolaulu «Tarkuse allikas» tellis Kirikumuusika Liit väga perspektiivikalt noorelt heliloojalt Piret Ripsilt. Need mõlemad on tõelised pärlid. Oodatud soe ettekanne on kindlasti Tõnis Mäe «Palve».
Sul on varasemaidki suurürituste korraldamise kogemusi.
2000. a kirikupäev Pärnus oli esimene suurem projekt. 1993 juhatasin küll Viljandis vaimulikul laulupeol, aga korralduslikus mõttes oli Pärnu kogemus esmakordne. Tartu laulupeo korraldamine läheb sellevõrra libedamalt, iga kogemus on ära kulunud ja ma tean, mis mind ees ootab. Pärnu aeg oli isiklikult keeruline _ ettevalmistusprotsessi ajal sündis minu teine laps, nii et oli päris palju rabelemist, minu paarikuune poeg käis eelproovides igal pool kaasas. Siis ootasin, et rohkem käsi külge lööks.
Kirikupäeva meeskond oli suur, üritusi toimus väga palju, ja võimekaid inimesi kasutati mõnikord kurjasti ära. Mõnele inimesele sai liiga palju ülesandeid. See võib olla ka Eesti väiksusest tingitud probleem, aga aktiivselt kaasalööjaid võiks rohkem olla. Meeskonnatöö mõttes tuleks enne suurüritusi korralikult läbi mõelda, mida me tahame ja kes seda teha võiks.
Meil on paljud vabatahtlikud niigi hõivatud tuhande muu asjaga, aga see on vist paratamatu. Tartu laulupeo ettevalmistusega läheb meil hästi, sest veel on aega. Laulupeo ettevalmistamine ongi kõige mahukam, pikaajalisem protsess, ka kõige keerukam ning massiderohkem. Teiste asjadega saadakse ilmselt lihtsamalt läbi.
Mis ülesannetega veel praegu tegeled?
Olen praegu väga hõivatud koormeistrina «Aida» lavastuses, mis oktoobris peab välja tulema _ ja see on lisaks minu põhitööle G. Otsa nimelises Muusikakoolis, kus juhatan koorijuhtimise osakonna tööd. Oktoobri lõpus tuleb Hugo Lepnurmele pühendatud kontsert Estonia kontserdisaalis, mille ettevalmistusega olen hõivatud. Nii et tegemist jätkub.
Mida ütled muusikutele?
Kutsun kõiki koorijuhte osalema õppepäevadel ja pingsalt laule õppima. Ühtlasi loodan, et me juba varakult leiame sobivad ajad, millal hakata läbi viima praostkondlikke eelproove. Lauljad võiksid varsti laulud selgeks saada, et ühine laulurahva pidu järgmisel aastal saaks kenasti korda minna!
Heli Jürgensoniga vestles
Kristel Neitsov

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)