Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

Südame kõne Jumalaga

24.05.2019 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

Paljud inimesed, ka kirikuvõõrad, tunnistavad: olen vähemalt korra pöördunud palves Jumala poole. Kui kõik tavapärased võimalused ammenduvad, uksed sulguvad, siis võib inimesele avaneda värav Jumala palge ette.
Vana Testamendi laulik ütleb: „Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust!“ (Ps 66:20). Kristlane palvetab usus, et Jumal kuuleb ja vastab.
Tõsi, Jumala vastused pole alati just sellised, nagu me ette kujutasime. Neil kordadel läheb meie usk Jumalasse otsekui läbi puhastustule. Kas usaldame teda ka nüüd, kus asjad lähevad teisiti?
Jeesus palvetas: „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!“ (Mt 26:39) Võime end rahus anda Jumala kätesse igal ajal.
Kõige tähtsam on, et palve – südame kõne Jumalaga – ei katkeks. Isegi siis, kui see tuleb kuuldavale üksnes sügava ohkena või on lausa hääletu. Sest Jumal, südamete tundja, näeb meie tõelisi vajadusi ega jäta neid täitmata.
Julgustagu iga palvetajat apostel Pauluse sõnad: „Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti“ (Ef 3:20–21).
Marek Roots

Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. (Lk 10:16)