Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Stabiilsus on säilinud

04.05.2010 | | Rubriik: Kirikuelu, Uudised

Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju valiti kirikukogu istungjärgul õiguskomisjoni liikmeks, lisaks on ta revisjonikomisjoni liige. Sirje SemmKirikukogu kevadisel istungjärgul Kambjas tõdeti, et kirik on jätkanud kokkuhoiupoliitikat ja säilitanud stabiilsuse.
XXVIII kirikukogu 2. istungjärgule koguneti Kambjasse, kus paarikümne aasta eest algatas kiriku taastamise sovhoosidirektor, nüüdne vallavanem Ivar Tedrema, kes kirikukogu saadikuid põhikooli aulasse oli tervitama tulnud. Ta ütles: «Kambjast teeb Kambja kirik.»

Kasutatud võimalused
Et selles väikeses paigas kirik ja kool käsikäes töötavad, kinnitas kooli direktor Enn Liba, sõnades: «Meie koolis on usuõpetust õpetatud 14 aastat. Pole mõtet arutada, kas usuõpetust on vaja.»
Istungjärgule oli kogunenud 48 saadikut, puudus 10 ja seega oli esinduskogu otsustusvõimeline. Päevakorra kümnest punktist oli olulisim peapiiskop Andres Põderi ettekanne möödunud aasta tegevusest, milles juhinduti kiriku arengukavast.
Aasta sündmusena tõstiski peapiiskop esile Kambja kiriku taaspühitsemise, aga olulised olid ka Peterburi Jaani kiriku taastamise alustamine, rajatava kiriku kasutuselevõtt Salmel ja Tartu Maarja kiriku võtmete kättesaamine pühakoja taastamiseks.
Tulevikku suunatud ettevõtmistena märkis peapiiskop kirikukäsiraamatut, millest aruandeaastal ilmus kaks köidet, leeriõpikut «On seal keegi?» ja ristimise teema-aastaid koos ilmunud kogumikuga «Uue elu allikale».
Viljakas on olnud koostöö 20. aastapäeva tähistanud Eesti Kirikute Nõukoguga ja teiste liikmeskirikutega. Seda märgib ilmunud koguteos «Eesti oikumeenia lugu». Palju on olnud kohtumisi partnerkirikutega, õpetajad Peeter Kaldur ja Tauno Teder on Euroopa Kirikute Konverentsi kahe komisjoni liikmed, sealhulgas Peeter Kaldur keskkomitee liige.
Kogudustel on olnud hea koostöö kohalike omavalitsustega, kirikul siseministeeriumi ja regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga, kuid EELK ja Eesti Vabariigi ühiskomisjoni töö on vaibunud ja vajab uuendamist, märkis peapiiskop.

Raskused koguduste teenimisel
Arvulistest näitajatest on kasvanud jumalateenistuste ja armulaualiste arv, samas on vähenenud jumalateenistustest osavõtt, nagu ka ristimiste, konfirmatsioonide, laulatuste ja matuste arv. Kuigi lastetöös osales aasta jooksul vähem lapsi, on positiivne, et juhendajate arv on kasvanud. Suurenenud on kodukülastuste arv, eriliselt vääris märkimist Kihelkonna kogudus, kus neid on tehtud 1725.
Kuigi kirikul on seisukoht, et igat kogudust peaks teenima õpetaja kvalifikatsiooniga kohapeal elav vaimulik, oli aruandeaastal kirikus seitse vakantset ja 70 hoolduskogudust. Peapiiskop Põder ütles: «Meie tänane olukord on Jumala arm ja ime ning vaimulikud väärivad oma töö eest tänu ja tunnustust.»
Peapiiskop kutsus kogudusi leidma inimesi, keda suunata õppima Usuteaduse Instituuti, et sellega laiendada ka ülikooli tegevust. Kuigi tänuväärne oli misjonikeskuse korraldatud kiriku kaastöölise koolitus, vajab kirik uut ja läbimõeldud ilmiktöötegijate õpetust.
Ülevaate 2009. aasta eelarve täitmisest esitas kantsler Urmas Viilma, märkides, et eelarve maht on olnud stabiilne ja et põhiliseks märksõnaks on kokkuhoid. Plaanitud tulud on täidetud 101%, tulude reale saadi kokku summa 11,845 miljonit; kulusid oli kokku 11,459 miljonit.

Rohkem omafinantseeringut
Kui aga tulude laekumist analüüsida, siis 20% kogu tuludest saadi kogudustelt ning kiriku omavahendid moodustavad eelarvest kokku vaid 40%. Suurem osa laekumistest tuli kinnisvarast ja erinevatelt toetajatelt, moodustades 60% tuludest. Kahe aasta pärast lõpeb senine partnerkirikute toetus EELK-le, mis mõjutab oluliselt just kiriku allasutuste tööd ja projekte.
Tükk aega kirikus probleemiks olnud maksuvõlglastest kogudused on hakanud võlgu likvideerima ja koostanud selleks maksegraafiku. Kantsler sai nentida, et aastavahetuseks oli võlglasi jäänud vaid viis ja praegu on kirikumaksude maksmisel võlgu kaks kogudust 165st.
Revisjonikomisjon eelarve täitmises rikkumisi ei tuvastanud ja hindas selle korrektseks. Nii kinnitas kirikukogu ühehäälselt eelmise majandusaasta aruande. Revisjonikomisjoni ettepanekul teeb majandusaasta auditi vannutatud audiitor Anne Aigro.
Kinnitati ka päevakavas olnud kirikuseadustiku § 244 muutmise seaduse eelnõu, kirikukogu saadiku staatusest loobunud Thomas Andreas Põderi asemel täidab tema kohuseid Hedi Vilumaa, õiguskomisjonis Urmas Paju.
Kirikukogu hääletas ka õiguskomisjoni, nomineerimiskomisjoni ja revisjonikomisjoni esimehe, kelleks kinnitati vastavalt Urmas Arumäe, Tõnu Linnasmäe ja Lea Nõmm.
Kirikukogu tööpäev kulges plaanipäraselt; lõpupalvuse pidas emeriitpeapiiskop Kuno Pajula.

Rita Puidet

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)