Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Stabiilsus muutuvas ajas

29.08.2018 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Sõbrad koos: Kristi Ainjärv (Haapsalu, paremalt), Sture Södergran (Korsnäsi koguduse nõukogu esimees) ja Lis-Britt Södergran. Sirje Semm

Haapsalu Püha Johannese kogudus kutsus külla sõpruskoguduste esindajaid.

III sõpruskoguduste sisutihedatele päevadele tulijaid oli üle poolesaja seitsmest sõpruskogudusest. Piiskop Tiit Salumäe ütles tere tulemast sõpradele Soomest, Saksamaalt ja Inglismaalt. Seekord jäid eemale sõbrad Rootsist. Sõpruspäevade motoks oli sedapuhku valitud teema „Muutuvad ajad, stabiilsed suhted“.

Rõõm taaskohtumistest
Ligi aasta koos käinud sõpruskoguduste toimkonna juhi Kristi Ainjärve sõnul jagati oma külalistega Haapsalu linna vilgast kultuurielu, sest samal ajal kulgesid linnas Valge Daami päevad, kuid nauditi lihtsalt koosolemist ja arutleti koguduste jaoks olulistel teemadel, tehti plaane edasiseks koostööks.
Kõik kolm päeva olid täidetud kohtumiste, konverentsi, kontsertidega. Linna poolt anti võimalus tasuta muuseume külastada ning Valge Daami etendust vaadata.
Päevade krooniks oli pühapäevane missa toomkirikus, kus õnnistati piiskopivapp ja EELK lipp ning õnnistuse said ka hõbeleerilapsed. Jutlustas (Ap 20:28–38) Helsingi emeriitpiiskop Eero Huovinen.
Paljud seekordki Eestisse tulijad on seda teinud ligi 30 aastat, aga on ka neid, kes sõpruskogudust Haapsalus esmakordselt külastasid. Nagu rootsikeelse Korsnäsi koguduse uus õpetaja Janne Heikkilä koos naise ja kolme pojaga. Juba selle nädala lõpus on haapsallased oodatud Korsnäsi, kus õp Heikkilä ametisse seatakse. Nii need vastastikused külaskäigud toimuvad.
Timo Nikunen Haaga (Helsingi) koguduse nõukogust meenutas, et tema esmane kontakt algas 1996. aastal tänu kunagisele koguduse õpetajale Matti Hakkarainenile (1925–2014), kes jõudis Eestisse Helsingist Tallinna 1965. aasta suvel reisilaeva Vanemuine esimese reisiga. Kui esialgu piirduti peamiselt humanitaarabi toomisega, siis aastatega on liigutud rohkem vaimulike suhete poole. Haagast oli Eestisse tulnud 11 inimest. Timo Nikunen on üks neist, kes sageda Eestis käijana on ka eesti keele ära õppinud.
Tunnistuseks koguduse õpetaja piiskop Tiit Salumäe sõnadele, et uus põlvkond on tulnud koguduste sõprussuhteid arendama, on Loviisa koguduse endise õpetaja Veli-Matti Hynnineni ja kuuendat aastat kogudust teeniva õpetaja Seppo Apajalahti kohalolek. Loviisa koguduse delegatsioonis oli 14 inimest.
Õpetaja Apajalahti osales sõpruskoguduste päevadel ka viis aastat tagasi. Sõpruspäevi peab ta väga oluliseks, sest need annavad uusi tutvusi ja ideid; noored käivad läbi ja vastastikused külaskäigud rikastavad. Eesti sõpru on Soome oodata mardipäeva aegu.

Kirik muutuvas maailmas
43 aastat tagasi Haapsallu tulnud Tiit Salumäe üks esimesi töid oli Jaani kiriku kordategemine. Täna on kirik nii heas korras, et siin üritusi korraldada lausa rõõm. Kirik oli ka sõpruspäevade keskmeks.
Et mitte kasutada suhtluseks viit eri keelt, oli kokku lepitud töökeeleks inglise keel. Teisel päeval peetud konverents Jaani kirikus oligi valdavalt ingliskeelne, sealhulgas ettekanded ja vestlusvoor. Konverentsile tõid tervitusi Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder ja Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Peapiiskop Urmas Viilma, kes on Luterliku Maailmaliidu Kesk- ja Ida-Euroopa asepresident, kõneles organisatsiooni tegevusest. Peaettekande luterlaste ja katoliiklaste dialoogist tegi emeriitpiiskop Eero Huovinen. Assessor Kadri Eliisabet Põder andis ülevaate EELK rahvusvahelistest suhetest.
Konverentsipäeva lõpetas aselinnapea Liina Põllu juhitud vestlusvoor, kus nelja riigi esindajad – Urmas Viilma, Ilari Rantakari, Ralf Ge­bauer ja Martin Booth – arutlesid selle üle, millised on suurimad proovikivid kirikule ning kuidas kogudustel on võimalik tagada stabiilsus muutuvas maailmas.
Koguduseliikmed olid aktiivselt kaasatud päevade ettevalmistusse ning leidsid rohkelt rakendust ka päevade ajal, aga konverentsil osalemine oleks eeldanud head inglise keelt ja see seadis ka tõkke väga laiapõhjaliseks osalemiseks. Rahvarohke oli pühapäevane jumalateenistus.
Sõpruskoguduste päevadele tagasi mõeldes ütles piiskop Tiit Salumäe, viidates ka päevade motole, et ajad on muutunud, aga meie suhted on jäänud. Haapsalu koguduse aktiivne suhtlus sõpruskogudustega on kestnud juba ligi 30 aastat. Sellesse perioodi mahuvad suured poliitilised muutused ja arengud, mis ei ole kõigutanud sõprussuhteid, mis on tuginenud ühisele usule.
Koosoldud päevadest palus ta kaasa võtta kolm mõtet. Et suhteid arendama on tulnud uus põlvkond, on aeg ülesanded neile edasi anda. Piiridest meis ja meie ümber on saadud üle mõttemallide muutmisega, nüüd vaatame ühtsuse poole. Meie ülesanne misjoniolukorras tegutsedes on sõprus, osadus ja ühtsus.
Sirje Semm

sada_palvetSõpruskoguduste päevadeks, mis peeti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva aastal, andis kogudus välja raamatu „Sada palvet“. Palved on kirjutanud inimesed mitmelt maalt ja erinevatel teemadel, eri ajas, eri keeltes. Piiskop Tiit Salumäe ütleb saatesõnades: „Et võiksime ühises palves tunda ja uskuda, et me oleme üks Jumala rahvas, Tema perekond.“

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)