Soomlased pidasid Eestis seminari

Poolsada inimest Soomest Helsingi
piiskopkonnast viibis Tallinnas, et pidada maha traditsiooniline igasügisene
misjoniseminar. Seekord valiti seminaripidamise paigaks Eesti.

Seminarile «Misjonipõld siinsamas lähedal»
olid sõitnud pastorid, misjonisekretärid ja diakooniatöötajad, siitpoolt aitas
kaasa EELK Misjonikeskus.

Misjonikeskuse peasekretär Kirsti Malmi
selgitas, et teema valik lähtus sellest, kuidas misjonitöö näib Soome
kirikurahva poolt vaadatuna. Kui misjoni all mõistetakse peamiselt tööd kodust
kaugemal, siis Eesti on soomlaste jaoks väga lähedal ja suurepärane koht
misjonitöö tegemiseks.

Seminar algas juba teel Tallinnasse laevas,
kus kuulati esimesi ettekandeid. Eesti-poolsete esindajatega kohtuti reede
õhtul Viru hotellis. Ettekande pidas EELK Konsistooriumi diakoonia arengu
projektijuht mag Aarno Lahtinen, kes tutvustas EELKd, selle kujunemist ajaloo
vältel. Ta tõi välja nii arvulised kui ka ajaloolised erinevused Soome ja Eesti
kiriku vahel.

Kirsti Malmi rääkis oma ettekandes
Misjonikeskuse tegemistest tänapäeval ja misjonitöö ajaloost Eestis,
lähiajaloost kuni eestlaste misjonitöö alguseni 200 aastat tagasi.

Side erinevate tööharude vahel

Ettekannetele järgnesid rühmatööd
diakoonia-, misjonitöö ja sõpruskoguduste teemadel. Kirsti Malmi kinnitas, et
soomlaste seisukohalt oli debatil sellel seminaril väga oluline kaal, kuna
Soome kogudused on suured ja neis on palju töötegijaid. Nii juhtub sageli, et
töötegijad spetsialiseeruvad kitsalt vaid oma alale ja side eri tööharude
vahele jääb nõrgaks.

Jõuti järelduseni, et misjon, diakoonia ja
suhtlus sõpruskogudustega käivad käsikäes ja üks toimib läbi teise – kõik on
võrdselt tähtsad.

Eesti pakub huvi

Teise seminaripäeva hommikul kuulati
Riigikogu liikme Avo Üpruse ettekannet tänavalastega tehtavast tööst ning
seejärel moodustati soomlastest 5 gruppi, kes suundusid külastama Tallinna
erinevaid kogudusi – Kaarli, Peeteli, Nõmme ja Püha Vaimu kogudust – ning
diakooniahaiglat.

Kirsti Malmi ütles, et Eestit külastanud
soomlaste grupp ühest piiskopkonnast on juba teine sel sügisel. Poolteist
nädalat tagasi pidas Tallinnas oma sügisest seminari kümmekond inimest Kuopio
piiskopkonnast.  Nendelegi tutvustati
Eesti kirikut, selle ajalugu ja vennastekoguduse mõju kiriku kujunemisel.

Külalised said võimaluse tutvuda Hageri
kogudusega, Nabala palvemaja ja Jüri kogudusega, rääkida sealsete diakooniatöö
tegijatega, luua otsesidemeid ja kontakte.

Aarno Lahtineni arvates on soomlaste elav
huvi Eestimaa, meie kiriku ja koguduste vastu igati loomulik. «Eesti on selles
suhtes väga huvitav maa, sest ta on lähedal ja naaberriikide koguduste vahel on
palju sidemeid,» ütles Lahtinen.

Meeli Pärtelpoeg