Esileht » Teemad » Temaatiline »

Soomlanna teenib Montrealis eesti kogudust

28.11.2012 | | Rubriik: Temaatiline, Välis-Eesti Piiskopkond

Montreali Jaani koguduse õpetaja Kyllikki Pitts (fotol) oli üks kolmest Välis-Eesti piiskopkonna vaimulikust, kes osales septembris Tartus toimunud soome-ugri vaimulike konverentsil Kanada praostkonna esindajana.

Millised muljed jäid Tartus toimunud konverentsist?
Olen väga tänulik, et praost­kond saatis mind koguduste delegaadina Tartusse. Oli hea kuulda, kuidas teised kirikud töötavad ja mis on tähtsamad küsimused. Eriti vähemuskirikuil on sarnased probleemid ja väljakutsed igal maal. Liikmeskond vananeb ja väheneb, kuid samas on kirikul oluline osa rahvusliku pärandi säilitajana.
Nädalalõpul sain külastada Kuusalu kogudust. Jutlustasin kahes kirikus. Oli meeldiv õpetaja Jaanus Jalaka ja tema perega tutvuda. Laupäeva õhtul sain osa Vanalinna hariduskolleegiumi mihklipäeva kontsertteenistusest. Oli väga liigutav kogemus kuulda ja näha, kuidas noored viimase istekohani tulvil Jaani kirikus missamuusikat esitades oma kaasaelamist väljendasid. See kinnitas lootust, et Eesti kirikul on piisavalt järelkasvu ja tulevikku.

Kuidas Sinust sai kirikuõpetaja ja kui kaua oled olnud kiriku teenistuses?
Kirikunoorte grupp Soomes oli minu kasvukeskkond. Kaheteistaastasena olen kirjutanud oma päevikusse, et tahan teoloogiat õppida. Õppisin teoloogiat Helsingi ülikoolis. Sel ajal ei olnud Soomes naisel võimalik kirikuõpetajaks saada, aga kirikus oli ka muud erialast tööd.
Abiellumise järel kolisin mehe kodumaale Inglismaale. Olin meie kolme lapsega kodus palju aastaid. 1980ndatel elasime Soomes ja õpetasin religiooniõpetust Helsingis prantsuse-soome koolis. Seejärel elasime paar aastat Stockholmis, kus mind ordineeriti kirikuõpetajaks. 1988. a kutsuti mind Montreali soome koguduse õpetajaks, kus teenisin mitu aastat. Õppisin ka hingehoidu ja töötasin kümme aastat haiglakaplanina. Pensionärina olen nüüd viis aastat teeninud Montrealis eesti kogudust.

Sinu abikaasa on samuti vaimulik ning teeninud anglikaani kogudusi. Millised on kõige eredamad mälestused neist aegadest ja kohtadest?
Kui elasime Soomes, kuulusid tema teenitavasse piirkonda ka Moskva ja Ulan-Bator. Ma ei saanud tihti temaga koos reisida töö ja väikeste laste pärast. Kuid ükskord tähistasime jõuluaega Moskvas terve perega.
Kõige meeldivamad mälestused on Prantsusmaal elatud ajast. Minu mees oli seal meremeeste kaplan ja meil oli palju häid sõpru. Kaks nooremat last sündisid Prantsusmaal ja ka seetõttu on sealt head mälestused. See oli nende lapsepõlvemaa.

Sa kõneled head eesti keelt. Kus Sa seda õppisid?
Eesti keelt hakkasin õppima siis, kui õpetaja Heino Laaneots mind 2007. a endale abiliseks kutsus. Esimesel korral olin valmis inglise keeles jutlustama, aga tema ütles enne jumalateenistuse algust, et on liiga haige sellel pühapäeval liturgia läbiviimiseks. Andis agenda minu kätte ja palus, et loeksin liturgiat. Sellest päevast olen kõik jumalateenistused koguduses ise läbi viinud.
Liturgia pean eesti keeles, aga jutlustan inglise keeles. Alguses õppisin keelt õpiku abil, aga siis võtsin osa Eesti seltsi kursusest. Kahel suvel olin ka Tartus eesti keele kursusel. Praegu loen rohkem raamatuid ja ajalehti, keeleõpikut enam tihti ei kasuta.
Mart Salumäe

Teemad:

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)