Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Soomes eestlasi teenides

19.09.2012 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

16 aastat Soomes elanud Tuuli Raamat (35) sai diakoniordinatsiooni täna kaheksa aastat tagasi.

Peapiiskop Jaan Kiivit ordineeris Tuuli Raamatu diakoniks Alppila kirikus 19. septembril 2004. aastal. «See oli minu jaoks väga eriline päev,» meenutab Tuuli. «Selles päevas on minu ema tänupisarad, sest ema ei oleks sügava stagnatsiooniaja lapsena ealeski uskunud, et tema perre ordineeritakse vaimulik. Aga see, millise toetuse ma olen kodust saanud sel teel, on midagi ääretult positiivset.»

Ristiga majas
Helsingi koguduste eestikeelne töö toimubki enamasti Alppila kirikus. Aga mitte ainult. Näiteks laupäeval kogus Tuuli Raamat kümmekond koguduseliiget kokku ja sõideti Helsingist 40 km kaugusele seenemetsa. «Ütleme nii, et keegi ei tulnud tagasi tühja korviga,» on Tuuli väljasõiduga rahul, sest taoline ettevõtmine pakub teinekord rohkemgi osadust ja sõprust.
Kui pühapäeva hommikul Alppila kirikut otsides GPS mind aadressil Kotkankatu 2 kohale juhatas, vaatasin hoolega ringi, milline tänava ääres olevatest majadest kirik võiks olla. Hiljem naeris Tuuli: «Nagu tüüpiline ujula, ainult rist seinal.»
Kirikukohvi toimkonnas olijad seavad enne teenistust kõik lauale ja kui Tuuliga jutud räägitud, kutsume nemadki pildile. Näen tuttavaidki, Maie Taal käis meie lehe lugejatega suvisel Läänemaa reisil. Igal nüüd Soomes elaval eestlasel on oma lugu rääkida. Peamiselt on tuldud siia tööotsingul, kui senine tööandja Eestis uksed sulges. Kes juba kümmekond aastat tagasi, kes 4–5. Ja koristamistöö annab alati leiba.
«Vahel on häbi olla eestlane,» tunnistab Tuuli, kui juttu tuleb eestlastest Soomes. Ja ta räägib loo, millega oma korteriühistus kokku puutus. Tuli üks kena proua ja ostis korteri, aga sisse kolisid 12 (!) ehitusmeest, kes lärmavad, peavad pidusid, pargivad oma autot maja ette, kus parkimiskohta pole, kusagil vedelevad pudelid.

Omade teenistuses
Saaremaa tüdruku Tuuli tööpiirkonnaks on Helsingi, aga ka paigad, kus asub eestlasi, nagu Espoo Rinnekotis, kus töötab palju eestlasi, ja Salos. Viimases on eesti keelt kõnelev pastor Timo Viitanen, kes rääkis oma koguduse nõukogu ära, et on tarvis eestikeelset tööd. Ja sinna asus elama Anneli Tamme, kes võttis asjad ajada. «Mina teise koguduse piirkonnas tööd teha ei saa, kui ei ole nõusolekut,» selgitas Tuuli.
Tuuli ütleb, et aastad ei ole vennad, aga neid eestlasi, kes kiriku vastu huvi tunnevad, on üle paarisaja ja eestikeelne ringkiri läheb välja 750 inimesele. Jumalateenistustel käib 30–40 inimest ja lasteringis üle 40 lapse. «Tööd tuleb igal pool teha, inimeseks tuleb igal pool jääda. Ma olen väga rahul, et saan teha seda, millega süda rahule jääb, ning väga rahul inimestega, kes eestikeelsesse kogudusse on tulnud. Mul on võimalus teha kodumaa kiriku tööd, olles mujal, ja see on privileeg, nii palju kui ma suudan endast anda nii kodumaa kui ka siinsele kirikule, ma annan.»
Teoloogilisi õpinguid alustas Tuuli Tallinnas usuteaduse instituudis, lõpetas Helsingi ülikoolis. 2013. a kevadel päädivad õpingud magistrikraadiga, selleks teeb ta praegu tööd, uurides lõimumist ja selle mõjusid inimese usulisele arengule ning selle kaudu integreerumist uude ühiskonda. «Minust tuleb kiriku sotsioloog,» täpsustab ta. «Kuigi meie panus paarisaja inimese teenimisse on väike, võrreldes sellega, palju eestlasi siin on. Aga kui ei ole väikest killukest, ei ole tervikut.»

Üheskoos on kergem
Eestikeelse kogudusetöö plaanis on väga mitmekesiseid üritusi igale eagrupile ja huvile vastavalt. Oktoobrist algab Kallio koguduses, kuhu Alppilagi kuulub, koolitus vabatahtlikele koguduseteenijatele. Igast keelerühmast osaleb selles neli inimest. Juba on alustatud tööd Lapimaa reisi planeerimisega, mis leiab aset tuleval sügisel. «Meie eesmärgiks on luua võrgustik, leida uusi sõpru, tihedamalt suhelda teistega. Kui inimesed leiavad endale sõpru, ei ole nad kunagi üksi,» teab aastaid võõrsil elanud naine.
1957. a ehitatud Alppila kiriku kellad kaikusid üle linnajao, kui eestlased kell 11 jumalateenistusega alustasid. Samal ajal kogunesid allkorrusele hiinlased, et kell 13 oma teenistust pidada, kell 15 tulid ungarlased ja alles kell 17 soomlased.
Diakon Tuuli Raamatu jutlus oli sellest, kuidas Jumal hoolitseb ka siis meie eest, kui ei oska seda teada ega tahtagi. Kirikukohvi ajal rääkis Tuuli oma palverännakust püha Jakobi jälgedes.
Järgmisel pühapäeval on kogudus koos Kallio kirikus, et saata pensionile ülemkarjane Heikki Ahonen, kes on kõvasti toetanud eestikeelset tööd Helsingis.
Sirje Semm

Eestikeelne kogudusetöö
Tegevus Helsingis Alppila kirikus, Salos ja Espoos
Töötavad piibliring, sõprade klubi, lasteringid, pereklubi Sipsik
Avatud on kiriku spordisaal
Tulemas on 2. oktoobril Eesti-teemaline õhtu ja 17. oktoobril osadusõhtu Kirsti Malmiga
Lähem info http://viro.helsinginseurakunnat.fi

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)