Soomes algab peapiiskopi valimise protsess
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Uudised / Number: 18. oktoober 2017 Nr 41 /
Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Kari Mäkinen (fotol), kes on olnud ametis alates aastast 2010, on teatanud, et jääb järgmise aasta juunis pensionile.
Nüüd on Soomes algamas uue peapiiskopi valimise protsess. Alates 25. septembrist kuni 27. novembrini on võimalik esitada kandidaate peapiiskopi ametisse. Vastavalt Soome luterliku kiriku kirikuseadusele võib peapiiskopikandidaadi esitada vähemalt 30 valimistel hääleõigust omavat liiget.
Valimiskogu on suur, 1525 inimest, ning seal annavad tooni Turu peapiiskopkonna vaimulikud ja lektorid ning koguduste poolt valitud ilmikliikmed, sest peapiiskop on territoriaalselt nende otsene hingekarjane. Aga nendele lisaks saavad peapiiskoppi valida veel ka kirikukogu liikmed ja toomkapiitlite ning kirikuvalitsuse liikmed. Kandidaat peab olema Soome luterliku kiriku vaimulik.
Valimine toimub 8. veebruaril 2018, kui aga siis ei saa keegi kandidaatidest üle poole häältest, mis on üpris tõenäoline, siis toimub teine hääletus kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel 1. märtsil 2018.
Tegu on Soome kiriku jaoks väga olulise protsessiga, sest Soome ajalehti lugedes tundub, et sel aastal Helsingi piiskopiks saanud Teemu Laajasalo valimise järel ilmsiks tulnud skandaalid on kõigutanud kiriku usaldusväärsust ühiskonnas olulisel määral. Ilmalik meedia on juhtinud tähelepanu tema majandustegevuse vigadele. Kiriklik meedia aga on kritiseerinud nii Laajasalo auto marki kui liigset meediastaariks olemist.
Soome kirik peaks püüdma nüüd leida peapiiskopi ametisse kellegi, kellele poleks suuri etteheiteid ja kes suudaks hoida kiriku ühtsust keerulises ühiskondlikus situatsioonis. Pole üllatav, et peapiiskopi valimiste eel lahvatas järjekordne tüli naisvaimulike küsimuse ümber ja soov kaotada ametinimetustest soole viitavaid tunnuseid. Näiteks on Soomes koguduse ülemvaimuliku ametinimetuseks eesti keelde tõlgitult kirikhärra (kirkkoherra) ja kuigi selles ametis on 83% mehed, tunnevad ülejäänud 17% ehk naised ennast ilmselt riivatuna.
Peapiiskop peab nii selles kui ka teistes põletavates küsimustes leidma ühtsuse ja see sõltub lisaks Jumala Vaimu tööle paljus ka tema isikust. Ka sõltub peapiiskopist palju kiriku oikumeeniline töö ja välissuhted. Selles võtmes on see ka eestlaste jaoks oluline teema. Seega tasub põnevusega jälgida nii eelseisvat kandidaatide esitamist kui valimisi.
Kaido Soom
