Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Soome-ugri pastorid olid koos Tartus

03.10.2012 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Viis päeva toimunud konverentsist võttis osa üle 80 teoloogi Soome, Ungari, Rumeenia, Ingeri ja Eesti luterlikust kirikust.

Soome-ugri pastorite konverentsi ajalugu saab alguse 1937. aastal ja Tartus toimunud kokkusaamine oli järjekorras kaheteistkümnes.
Prof Paavo Kettunen analüüsis põhjalikult konverentside ajalugu. Ta tõdes 75 aastale tagasi vaadates, et korraldamise tihedus on aja jooksul muutunud.
Näiteks seadis piirid Eesti ja Ingeri kiriku esindajate osalemisele Nõukogude Liit ning aastaid olid konverentsid vaid Soome-Ungari koosolekud. Konverentse on osalejad väga kõrgelt hinnanud, mis väljendub ka selles, et tavaliselt on neil käinud piiskoppe kõigist osalejamaadest. Ka osalejate kvoodid on täitunud üldiselt kiirelt.

Ühiskond dikteerib muutusi
Euroopa olukord on 1937. aastal toimunud esimesest pastorite koosolekust alates olulisel määral muutunud: sõda, sotsialismi tõus ja hävimine, külm sõda, kahtlustuste, hirmu ja alandamise etapp, Euroopa ühinemine. Ühiskondlik-poliitilises olukorras toimunud muutused on oluliselt muutnud kirikute olukorda. Ka osalejariikide teoloogia on 75 aastaga kindlalt muutunud.
Kas tänapäeva kirikute väljakutseks on kirikust lahkumine, euroopaliku mammonajumala teenimine või tulemusühiskonna teenimine? Kas küsimus on lihtsalt selles, millisesse Jumalasse usume ja millisest Jumalast ja vaimulikust elust räägime? Kas sel sektoril on projekte, millesse soome-ugri kirikud võiksid üheskoos süveneda?
Kettunen pidas oluliseks mainida, et kuni 1980. aastate lõpuni olid pastorite kokkusaamised pea ainus kanal ühenduseks väljapoole sotsialistlikke maid (soomlased välja arvatud). Konverentsid olid aknaks läände ja teistesse luterlikesse kirikutesse.

Soomes positsioon tugev
Konverentsidel on tavaliselt esimese osa moodustanud 2–3 päeva kestnud seminar, kuhu on kuulunud ülevaated osavõtvate kirikute olukorrast ning asendist ühiskonnas. Nii ka käesoleval aastal.
Soome kirikust andis ülevaate Mikkeli piiskop Seppo Häkkinen, kes rõhutas, et Soome ühiskonnas on kiriku positsioon olnud tugev ja see on üks teguritest, mis lõi heaoluühiskonna aluse.
Samas on traditsiooniline kollektivism ühiskonnas nõrgenenud. Individualismi kasvades on kasvanud ka kriitika institutsioonide kohta. Kiriku ülesanne on selles olukorras jääda ustavaks oma sõnumile ja püüda tegelda inimese kui tervikuga. Kirikul on Soomes avarad tegutsemisvõimalused, kuid tuleb olla valmis ka võimaluste vähenemiseks.
Ingeri kiriku esindaja pastor Aleksei Aljoškin sõnas, et Soome kiriku toetusel ehitatakse uusi kirikuid ja kuulutatakse Jumala sõna soome-ugri rahvastele Venemaal. Rõhutati traditsioonilise piiblitõlgenduse olulisust Ingeri kirikule.
Ungari luterlikku kirikusse kuulub praost György Krámeri hinnagul 3% elanikkonnast, 500 jumalateenistusepaigas teenib ligi 300 vaimulikku. Kuna tegu on vähemuskirikuga, peetakse oluliseks esil olemist ühiskonnas. Tähtsal kohal on vabatahtlik töö ja kogudustevahelise suhtluse arendamine.

Nelja aasta pärast Venemaal
Rumeenia luterlik kirik teenib kirikunõunik Attila Fehéri sõnul ennekõike ungarikeelset vähemust, kusjuures tänapäeval kuulub sellesse kirkusse 29 000 liiget.
Jumala sõna kuulutatakse viies erinevas keeles: ungari, saksa, slovaki, rumeenia ja inglise keeles. Nad püüavad alal hoida pärandit ja samaaegselt uueneda pideva evangeeliumikuulutuse kaudu.
Eesti luterliku kiriku olukorrast andis põhjaliku ülevaate peapiiskop Andres Põder ja Eesti kiriku teoloogilist diskussiooni kajastas dr Urmas Petti.
Konverentside teine oluline osa on olnud koguduste külastamine. Laupäeval sõitsid väliskülalised erinevatesse Eesti kogudustesse, et tutvuda sealsete inimestega ja jutlustada.
Nii said külaliste kaudu konverentsist osa ka tavalised koguduseliikmed ja teisalt said külalised reaalse pildi koguduste elust. Loodetavasti aitab see leida ka uusi sõpru hõimurahvaste seas ja arendada sõpruskoguduste tööd meie kirikus.
Järgmine soome-ugri vaimulike konverents toimub nelja aasta pärast Ingeri kiriku korraldusel Venemaal.
Kaido Soom
ARVAMUS
Millised on Teie hinnangul tulevikus meie maade koostöövõimalused?

Tamás Fabiny, piiskop, Evangeelne Luterlik Kirik Ungaris:
Ungaris on peetud alati oluliseks soome-ugri suhetest kõnelemist. Minu isa oli 1930. aastatel kirjavahetuses soomlastega. Minu enda esimesed suhted eestlastega aga sündisid juba enne Berliini müüri langemist, sest üks noor Eesti naine oli meie noorterühmas. Alates 1988. aastast on meil palju rohkem kontakte Eestiga. Olin siis Budapestis pastor ja meie kogudusel oli Soomes Lohjas sõpruskogudus, kellel olid sõbrasuhted peale meie ka Pärnu kogudusega. Lohjas tutvusin toonase Pärnu koguduse õpetaja Andres Põderiga, kes külastas ka meie kogudust.
Loodan, et meil on palju ühist. Kujutan, ette, et suudame luua Ungari kiriku ja Eesti kiriku vahel sõprussidemeid. Koostööd saaks teha noorte- ja kirikumuusikatöös, mille kohta tean, et see on Eestis oluline. Seni oleme teinud teoloogilist koostööd Helsingi ja Joensuu ülikooliga, aga tulevikus võiksime seda teha ka Tartu ülikooli usuteaduskonnaga. Võiksime oma usuteaduskonnas võtta vastu Eesti üliõpilasi ja kutsuda külla õppejõude. Saame teha koostööd ka ajaloouurimise valdkonnas.
Olen Luterliku Maailmaliidu asepresident, kes vastutab endise idabloki ja Baltikumi eest, ja selles ühenduses on rõõm neid maid külastada ja koostööle mõelda.

Seppo Häkkinen, piiskop, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Mikkeli piiskopkond:
See on esimene kord, mil osalen soome-ugri pastorite konverentsil. Minu jaoks oli toimunud kohtumisel kõige olulisem see, et kuigi tegu on erinevate kirikutega, on tulevikuväljakutsed meie jaoks siiski sarnased. Näiteks misjoni valdkonnas on meie kirikul teistelt palju õppida. Olen Soome kiriku piiskoppidest see, kelle vastutusalasse kuulub Ida-Euroopa kirikutega suhete korraldamine ja siin on oluline sõpruskoguduste töö.
Vanemad põlvkonnad, kellele oli suhtlus eestlastega väga oluline, jäävad pensionile ja koostöö jätkumiseks on väga oluline leida sidemed noortega. Mida rohkem on selliseid koosolekuid, seda suurema tõenäosusega koostöö jätkub ja püsib. Sõprussuhted on püsivad, nii näiteks lähen siit koosolekult külla Hageri kogudusse, mis oli minu eelmise koguduse sõpruskogudus Eestis. Oleme osa üleilmsest kirikust ja võime üksteiselt õppida, mida tähendab kristlasena elada praeguses ajas. Koostöö jätkumisel on oluline igapühapäevane jumalateenistusel toimuv eestpalve.

Andres Põder, peapiiskop, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik:
Konverents kulges väga entusiastlikus vaimus. Tuntav on soome-ugri vaimulike vastastikune avatus ja kokkukuuluvus. On tunne, et siin on kohtunud pereliikmed. Kuna selliste kohtumiste kogemus ulatub 75 aasta tagusesse aega, siis on huvitav vaadata, kuidas toonased mälestused innustavad veel tänaselgi päeval inimesi.
Tulevikus võib omavahel vahetada informatsiooni. Ka vastastikune üliõpilasvahetus on hea idee. Kindlasti on oluline tugev suhtlus koguduste vahel. Nelja aasta tagant toimunud konverentsid on end igati õigustanud, sest siin on hea võimalus kirikute olukordi võrrelda ja analüüsida. Selline koostöövõrgustiku olemasolu on väga oluline, sest see aitab paremini mõista tulevikuarenguid ja enda võimalusi selles.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)