Esileht » Arvamused » Arvamus »

Soome luterlikus kirikus taas lahkumislaine

22.12.2014 | | Rubriik: Arvamus

Seekordse lahkumislaine algatajaks oli peapiiskop Kari Mäkineni kommentaar Soome Vabariigi parlamendi poolt vastuvõetud võrdõiguslikule abieluseadusele. Nimelt otsustas parlament häältega 105 : 92 vastu võtta seaduse, mis lubab ka samast soost inimestel sõlmida Soomes seaduslik abielu.
Peapiiskop Mäkinen kirjutas seaduse vastuvõtmise järel 28. novembril Facebookis: «Tean, kui palju see päev tähendab vikerkaareinimestele, nende lähedastele ja paljudele teistele. Olen südamest rõõmus nende üle ja ühes nendega. Tänan südamest seaduse algatajaid ja neid, kes on osalenud diskussioonis erinevatel viisidel ja erinevatel seisukohtadel olles.»
Mäkinen leidis, et «meie abielukäsitlus vajab põhjalikku analüüsi. Enda meelest mõtlen, et see tuleb ümber hinnata. See toimub kiriku oma alustest lähtudes». Teisalt mõistis Mäkinen ka neid, kelle jaoks selline otsus oli pettumuseks, tõdedes: «Nende kogemust tuleb austada ja nende kartust kuulda ka tulevikus nii kirikus kui kogu ühiskonnas. Neile ma sooviksin öelda, et minu meelest ei ole kellegi abielu kaotamas oma tähendust, kiriku usk pole ohus, ühegi inimese inimväärikus pole vähenemas, vaid vastupidi.»
Sellisele peapiiskopi seisukohale asusid vastu võitlema kiriku konservatiivsed liikmed. Netis loodi kohe hääletuskeskkond, kus nõuti Mäkineni tagasiastumist. 10. detsembriks oli sellele petitsioonile oma allkirja andnud 4290 inimest. Ka kiriku liikmeskonnast lahkujate hulk oli alates 28. novembrist kuni 4. detsembrini tavalisest palju suurem – 19 888 inimest. Samas kasvas tavalisega võrreldes ka kirikuga liitujate hulk, mis oli ajavahemikul 28. novembrist 10. detsembrini 900 inimest.
Soome kiriku analüüsikeskuse analüütik Kimmo Ketola oli üllatunud järjekordse lahkumislaine üle ja arvas, et sedapuhku lahkuvad kirikust konservatiivsed inimesed. Piiskoppide nõukogu peasekretär Jyri Komulainen arvas, et selle taustaks võib olla inimeste pietistlik suhtumine kirikusse, inimesed peavad kirikut otsekui institutsiooniks, mille võib Jumala-suhtest kõrvaldada.
Sellist lähenemisviisi esindab Rahvamisjoni (Kansanlähetys) juht Mika Tuovinen, kes kirjutab oma Facebooki postituses: «Täna on minult küsitud, kas kirikust lahkunud inimene võib osaleda Rahvamisjoni tegevuses. Ikka võib. Igaüks on teretulnud. Tähtsaim on püsida usus Jeesusesse, otsida koguduse keskelt samasse suunda minevaid teekaaslasi ja lugeda Piiblit ning selle põhjal hinnata meie aega.»
Komulainen aga arvab, et pietistliku mõtlemisviisiga kaasnevad tõsised teoloogilised probleemid, mille kohaselt inimene võib usklikuna jätta kiriku sellepärast, et on piiskopist või pastorist erineval seisukohal.
Olukorda üritas rahustada Soome kirikuvalitsuse kantseleijuht Jukka Keskitalo, kes tõdes, et «kiriku abieluseisukohti ei muuda parlament ega ka mitte üksikud isikud, vaid 109-liikmeline kirikukogu». Selleks oleks vaja kirikukogus saavutada ¾ poolthääli.
Eelmine suurem lahkumislaine oli Soome luterlikus kirikus aastal 2010, mil ühte siseminister Päivi Räsäneni teleesinemist vaadates tekkis inimestel tunne, et kirik on liiga konservatiivne seksuaalvähemuste küsimuses. Siis lahkus kirikust sügise jooksul üle 40 000 inimese. Käesolev lahkumislaine viis inimesi kirikust ära vastupidisel põhjusel: peapiiskopi liberaalse suhtumise pärast.
Need sündmused näitavad, kui kergelt haavatav on rahvakirik ja kuidas inimesed üritavad oma käitumisega mõjutada kirikut ühes või teises suunas liikuma. Kahju, et lahkumine kiriku liikmeskonnast on kujunenud manipulatsiooni mehhanismiks. Nii tehes võidakse kaotada rohkem kui võita.

Soom_Kaido

 

 

 

 
 

Kaido Soom,
EK teoloogiline konsultant

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)