Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Soome kultuuri hoidjad Eestis elavate soomlaste seas

29.03.2017 | | Rubriik: Kirikuelu

Hannele ja Markku Päiviö teenivad soomlasi Eestis. Thea Ekholm

Jaanuaris tähistasid Tallinna Soome koguduse abikaasadest vaimulikud Hannele ja Markku Päiviö mõlemad oma juubelit, mis kokku liites tegi 120 aastat. Soome Vabariik saab tänavu 6. detsembril saja-aastaseks. Need ümmargused tähtpäevad annavad põhjuse vaadata nii Soome riigile kui soome kogudusele Eestis.

Soome Vabariik saab 6. detsembril saja-aastaseks. Mida tunnete soomlastena sellele mõeldes?
Hannele: See on meie jaoks suur sündmus, piduaasta. Juba 99 aasta täitumine oli suur sündmus. On suur asi, et meil on oma maa, sini-valge maa. Detsember on Soomes pime aeg ja siis pannakse traditsiooni kohaselt kaks sini-valget küünalt aknale.
Markku: Traditsioon sai alguse sellest, kui I maailmasõja ajal pandi kaks küünalt aknale nendes majades, kus polnud ohtu, et Vene sandarmid tulevad kontrollima kodusid, takistamaks Saksa armeesse minekut (jäägrid). Ohutuse kinnituseks oligi kaks küünalt aknal. Tollest ajast on see tava juurdunud. Need kaks küünalt põlevad aknal kella 18st 20ni. See on ilus komme.

Kuidas soome kogudus Eestis tähistab Soome Vabariigi 100. aastapäeva?
Hannele: Kogu aasta on täis üritusi. Näiteks 10. juunil on Vabaduse väljakul suur kontsert, milles osaleb ka kogudus. See on esimene suurem üritus, kuhu saavad kõik tulla. Soome suursaatkond on siin üks korraldajatest. Esinejad, nii soomlased kui eestlased, selguvad aprillis, aga kogudusepoolne osa on juba kindel. Nimelt korraldab Soome Püha Peetruse kogudus koos Soome Instituudiga samal päeval Jaani kirikus palvemeditatsiooni „Hümn sinisele taevale“. Teenib koguduse organist Ulla Krigul koos heliloojast abikaasa Ülo Kriguliga.
Samal nädalavahetusel on kavas veel erinevaid näitusi ja Soome-Eesti jalgpallimatš. Tänavatoidufestival ja kunstifestival Telliskivi kvartalis on ka samal nädalavahetusel. Lisainfot saab internetist aadressil www.soome100.ee.
Kogudus korraldab ühes Soome seltsidega missa Pärnus (22. juulil), Haapsalus (23. juulil), Tallinnas (mere ääres) ja Tartus (jõe ääres). Soome selts Haapsalus pakub missa järel kalasuppi ja Pärnus küpsetatakse vorsti. Soomlasele on loodus väga oluline ja metsakirik kõnetab. Soomlane tunneb looduses, et Looja on lähedal. Mere ääres võib olla altaripildiks päikese loojumine merre.
Markku: Oluline on koguduse jaoks 6. detsembri jumalateenistus, mille järel minnakse Metsakalmistule soomepoiste hauamälestusmärgi juurde. 1941. aastal põgenes osa Eesti noortest meestest, kes ei soovinud teenida Saksa ega Vene armees, Soome. Neist moodustati jalaväerügement 200. Neid oli umbes 3400 meest. Näiteks mereväest 10% olid eestlased.
Soomepoisid andsid oma panuse Soome vabaduse säilitamisse. Sõja lõpul naasid nad Eestisse, Nõukogude Liidu ajal said karistada ja mitmed viidi ka Siberisse. Pärast Eesti taasiseseisvumist Soome riik toetas soomepoisse oma veteraniühingu kaudu. Nende noorte meeste motiiv tollal oli: Eesti auks ja tuleviku pandiks.

Kui kaua olete elanud Eestis ja kuidas siin elu tundub Soomega võrreldes?
Hannele: Esimene kontakt oli 1990. aastal, mil olin Huopalahti koguduse pastor ja korraldasime Haapsalu sõpruskogudusega leerilaagri, kus osales 100 noort. Kümne aasta vältel olin igal aastal siin ühises leerilaagris ja sealt leidsin ka oma doktoritöö teema. On olnud põnev jälgida arenguid. Elanud olen Eestis üle kümne aasta. Mulle meeldib siin väga. Eestis on hea innovaatiline ja vaba õhkkond. Samas ollakse ajaloo keskel. Tunnen vist Eesti ajalugu juba paremini kui Soome oma. Alati on tore minna kuhugi väljapoole Tallinna, sest Eestil on mitu nägu.
Teisalt on alati tore minna kodumaale. Kui olen Soomes, siis igatsen Tallinna järele, ja kui olen Tallinnas, siis tunnen igatsust Soome järele. Siin on ka palju häid sõpru. Tore on töötada just soomlastega, aidata neid integreeruda Eestis ja leida siin oma kohta. Oluline on koostöö Tallinna ja Tartu Soome koolidega. On tore olla soome kultuuri alalhoidja siinsetele soomlastele.
Markku: Olen siin elanud üle seitsme aasta. Mulle meeldib vanalinn ja vanad hooned. Minu ja Hannele esimene ühine kodu on siin Eestis. Kohtusime esimest korda Tallinna Soome saatkonna õues lahtiste uste päeval. Hannele palus mind kohe pühapäeval kirikusse teksti lugema, nii on meie suhe seotud kirikuga.

Kes kuuluvad soome kogudusse?
Hannele: Ajalooliselt on see ingerisoomlaste kogudus. Nad räägivad küll eesti keelt, kuid usukeelena ootavad soome keelt. Kuigi nende eesti keele oskus on parem kui soome keele oskus, ootavad nad jumalateenistust ja kirikulaule soome keeles ega lähe Eesti kirikusse. See on liigutav. Lapsepõlveidentiteet paistab välja. Kuid ingerisoomlaste hulk väheneb kogu aeg, nende lapsed on sageli Soomes või siis siin kas eestistunud või venestunud. Kahjuks pole kõigis peredes ingerisoome identiteet edasi kandunud. Soome kodanike arv koguduse liikmeskonnas kasvab.
Markku: Soomlased kogu Eestis on meie koguduse mõjupiirkonnas. Näiteks Pärnus on palju soomlasi. Kogudus kutsus mind turistipastori ülesandeid täitma. Võtame vastu turismirühmi ja aitame inimest, kui tal on probleeme. Olen korraldanud kaunimate soome jõululaulude laulmist Tallinnas, Haapsalus, Pärnus ja Kuressaares. See on soomlastele tähtis traditsioon, mis valmistab jõule ette. Meil käib külas palju koguduste gruppe ja kirikukoore. Sageli tullakse selleks, et laulda meie kirikus.

Kus käib soome kogudus koos?
Meil on oma koguduse ruumid Tallinnas Pärnu maanteel, kus toimub osa koguduse tegevusest. Pühapäeviti on jumalateenistus Rootsi-Mihkli kirikus. Unistus on, et kunagi saame oma kiriku.
Kaido Soom

Soome Püha Peetruse kogudus
Kogudus loodi Tallinnas 1989. aastal.
Kogudusel on üle 300 liikme, lisaks tehakse tööd kõigi soomlastega, kes elavad ja reisivad Eestis.
Ajalooliselt on see ingerisoomlaste kogudus.
Vaimulikud: Hannele Päiviö, Tallinna Soome koguduse õpetaja, teoloogiadoktor, Helsingi ülikooli dotsent. Markku Päiviö, Tallinna Soome koguduse turistipastor, praosti tiitliga Soome kirikult.
Kogudusetöö eesmärgiks on kohtumine Pühaga ja osadus teiste inimestega soome keeles.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)