Esileht » Arvamused » Arvamus »

Soome kirjakeele isa

12.10.2007 | | Rubriik: Arvamus

Mikael Agricola nimega seostab iga soomlane eelkõige oma emakeele ajalugu.

Image
Albert Edelfelti (1854–1905) kuulus maal «Mikael Agricola tõlkimas». Teos asub Helsingi ülikooli raamatukogus.

«Agricola on soome kirjakeele isa,» vastaks meie hõimlane küsimusele tolle suurmehe kohta. Ja täpsustaks: 9. aprill, Mikael Agricola surmapäev, on Soome riigipüha, soome keele päev.
Tänavu möödus tema surmast 450 aastat, sestap kuulutati see Agricola aastaks. Agricolale pühendatud konverentse, näitusi ja teaduslikke ettekandeid on peetud rohkesti Soomes ja kaugemal. Eestigi pole tähistajate ringist välja jäänud: kevadel peeti Tartus soome keele olümpiaad, soome kirjakeele isast pidas Tartu Soome instituudis ettekande Turu ülikooli professor Kaisa Häkkinen. Äsja kõneles dr Kari Tarkiainen Tallinna toomkirikus Agricola pojast Christianist (Kristian).
Andekas noormees talupoja perekonnast
Mikael Agricola sündis 1510. a paiku (mõne uurija arvates 1508) Pernaja Torstila külas varaka talumehe peres. Koduse keele kohta pole selget seisukohta, arvatakse, et Mikael Olavipoeg oskas nii soome kui ka rootsi keelt, sest Pernaja jääb rootsikeelsele alale.
Andekat 10aastast poissi pandi tähele ja saadeti õppima ligikaudu 1500 elanikuga Viiburisse, mis oli tolle aja eesrindlik kultuurilinn. Sinna jõudsid Baltimaade ja Kesk-Euroopa kaudu Euroopa humanismiideed, mis sillutasid teed ka reformatsiooni tekkele Saksamaal. Viiburis hakkas Mikael Olavipoeg  kasutama nime Agricola, mis tähendab ladina keeles põlluharijat.
Kui Viiburi kooli rektor Johannes Erasmusepoeg sai Turu piiskopiks, võttis ta sinna siirdudes 18aastase Agricola kaasa. Agricolast sai piiskopi sekretär ja aasta pärast kants-ler. Agricola pühitseti Turus preestriks.
1536. aastal siirdus ta kolmeks aastaks Wittenbergi, kus sai magistrikraadi. Naasnud kodumaale, nimetati ta Turu toomkapiitli liikmeks ja piiskopkonna kõrgeima õppeasutuse, Turu katedraalikooli rektoriks.
Esimene soomekeelne raamat
Rektoriameti kõrvalt tegi Agricola tõlketööd. Esimestena ilmusid 1543. aastal «Abckiria» (Aabits), aabitsakatekismus, mis sisaldas peale tähestiku ja arvude ka ristiusu algõpetust. Tegemist on oletatavasti esimese soome keeles trükitud teosega. 1544. aastal ilmus ligi 900-leheküljeline «Rukouskiria Bibliasta» (Piibli palveraamat), milles üle 600 palve ja 29 laulu. Lisaks on kalendriosa, milles teavet astroloogiast, astronoomiast, loodusteadustest, arstiteadusest ja teoloogiast.
Neli aastat hiljem, 1548 ilmus Agricola suurteos – 718-leheküljeline ja rikkalikult illustreeritud soomekeelne Uus Testament (Se Wsi Testamenti). Tõlkimist oli ta alustanud juba Turu piiskopi alluvuses töötades, jätkas Wittenbergis ning taas Turus. Raamatu ilmumine võttis aga soovitust kauem aega, seda takistasid rahalised raskused ja ka trükkimisluba tuli oodata viis aastat. Raamatus on kaks eessõna, viimases räägitakse ristiusu tulekust Soome ning kirjeldatakse Soome maakondi, hõime ja murdeid. Teoses on sissejuhatused Uue Testamendi raamatutele ja üle viiesaja seletuse.
Et usupuhastuse põhimõtteks oli rahvale emakeeles jumalasõna kuulutada, sai Agricola tõlketöö ja loomingu eesmärgiks tõlkida kogu Piibel. Usutunnistus, meieisapalve ja kümme käsku oli soome keelde tõlgitud juba keskajal, vaimulikkond vajas pärast usupuhastust ka soomekeelseid piiblitekste. Seega oli Agricola tegevus suunatud eelkõige vaimulikele, ehkki tuli ju rahvaski jumalasõna lugema õpetada.
Kogu Piiblit Agricolal tõlkida ei õnnestunud, eelkõige said takistuseks majanduslikud põhjused. Vanast Testamendist jõudis ta soome keelde panna napi neljandiku. Ühtekokku koosneb tema kirjanduslik looming ligikaudu 2400 leheküljest.
1550. aastast täitis ta Turu piiskopi ülesandeid, piiskopiks nimetati ta neli aastat hiljem.
1555. aastal puhkes Rootsi ja Venemaa vahel sõda ning kaks aastat hiljem alustati rahuläbirääkimisi. Kuningas Gustav Vasa rahudelegatsiooni kuulus ka Turu piiskop Mikael Agricola. Mikael Agricola suri tagasiteel Moskvast kodumaale 9. aprillil 1557 Kuolemanjärvel Kyrönniemel. Tõenäoliselt maeti ta Viiburi toomkirikusse, täpset matusepaika pole teada. 1900. aastal avati Viiburis Mikael Agricola mälestussammas, mis aga II maailmasõja päevil kaotsi läks. Monumendi leidis 1980. aastate alguses Kuolemanjärvi (see jäi Nõukogude Venemaale loovutatud alale) kolhoosikanalast üks kohalik elanik, kes selle Viiburisse hoiule toimetas. Monument taasavati Kuolemanjärvel pidulikult 2000. aastal.

Lea Jürgenstein

Igapäevane palve
Issand, võta minust ära kõik see,
mis mind sinust lahutab.
Issand, anna mulle seda,
mis toob mind sinule lähemale.
Issand, võta minust ära isekus
ja anna ennast minule.
Aamen.
Mikael Agricola palveraamatust.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)