Esileht » Uudis » Uudised »

Soome kiriku välisabi sai 60aastaseks

26.09.2007 | | Rubriik: Uudised

23. septembril tähistati Helsingi Kallio kirikus Soome kiriku välisabi 60 aasta juubelit. Pidulikul jumalateenistusel jutlustas piiskop Voitto Huotari, laulsid Kallio koguduse kantaadikoor, vokaalansambel Incanto, esines löökpillideansambel Oopperan Lyöjät. Kohal oli külalisi kodu- ja välismaalt ning organisatsiooni töötajaid. Jumalateenistus kanti üle ka televisioonis.
Pärastlõunasel pidulikul koosviibimisel vanas üliõpilasmajas võtsid sõna president Martti Ahtisaari (Soome Vabariigi president 1994–2000) ja mitmed väliskülalised. Eestist õnnitlejaid kohal ei käinud.

Abi saajast abistajaks

Soome kiriku välisabi asutati 25. septembril 1947, kui loodi Luterliku Maailmaliidu Soome komitee. Seeläbi liitus Soome luterlik kirik kirikute rahvusvahelise abistamisvõrgustikuga.
Alguses oli Soome abisaaja pool, sest pärast raskeid sõja-aastaid oli puudus nii rõivastest kui ka toidust. Olukorra muutis keeruliseks see, et Soome asus ümber 400 000 põgenikku Venemaale loovutatud Karjala aladelt ja Viiburist. Soome saadeti raha, rõivaid ja toidukaupu Rootsist, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt. Eriti aktiivsed abistajad olid USA soomlased. Juba siis oli abil ka kindel siht: panna alus tugevale diakooniatööle ja aidata soomlasi ise ennast aitama.
1950. ja 1960. aastatel hakkas Soomest kujunema abistajariik. Kui 1960. aastatel räägiti palju näljahädalistest, hakkas rahvusvaheline abiandmine muutuma soodsamaks, rõhk asetus abistamise tähendusele ning kiriku välisabi positsioon tugevnes.
Biafra näljahäda ohvrite aitamine oli Soome kiriku välisabi esimesi suuremaid korjandusi.
1970. aastatest on kiriku välisabi tasapisi kasvanud ning laiendanud abistamisprojekte ja töötajaskonda. 2007. aastal oli kiriku välisabi Soome suurim arengukoostöö organisatsioon ja suuruselt teine katastroofiabi andja.

Tööd üle ilma

Kiriku välisabi abistab maailma vaeseid neljal mandril ligi 50 riigis, ühtekokku läheb abistamiseks ligi 15 miljonit eurot aastas. Abi andmine kätkeb endas pikaajalist arengukoostööd, katastroofi- ja põgenikeabi, inimõigustealast ja rahutööd ning kirikutevahelist koostööd. Erilises seisus on lähinaabrid Eesti ja Venemaa Karjala alad, keda toetatakse nii rahvuskirikute kui ka riikide kirikuorganisatsioonide kaudu.
Abisaajate pikas reas on teiste hulgas ka Eesti. Kiriku välisabi on ligi kümme aastat toetanud meie kirikut eelkõige teoloogide ja kiriku töötegijate koolitamisel, diakoonia- ning laste- ja noorsootöö arendamisel. «Valitud on need töövaldkonnad, mis on kiriku põhimissiooni ja olemuse suhtes kõige olulisemad. Põhimõtteks on olnud toetada töövaldkondade arenemist ja stabiliseerumist,» ütles Eesti Kirikule välisabi kauane projektijuht Aarno Lahtinen, kes tegelnud eeskätt Eesti toetusprojektidega. «Ainult osa toetusest on olnud otse rahaline, osa on tulnud inimeste kaudu (kohal käinud külalislektorid, koolitajad, töötegijad – näiteks Seppo Alaja, ja stipendiumid),» täheldas Lahtinen. Rahaline toetus EELK projektidele oli aastail 2003–2007 umbes 3,7 miljonit. EELK Konsistooriumi andmeil ulatub Soome kiriku välisabi iga-aastane toetus EELK-le 500 000–600 000 kroonini. «Käesoleva aasta jaanuaris kirjutati alla uuele koostöömemorandumile, mis kehtib 2009. aasta lõpuni,» täpsustas ajalehele konsistooriumi välissuhete referent Kadri Eliisabet Põder.
Meie ja Soome kirikute koostööd tunnustas president Arnold Rüütel 2005. aastal vabariigi aastapäeval, annetades Soome kiriku välisabi projektijuhile Aarno Lahtisele Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Lea Jürgenstein

5 Kommentaari artiklile “Soome kiriku välisabi sai 60aastaseks”

  1. Külaline ütleb:

    rallisõitja sai surma,miks eesti kirik ei reageeri.on ju surmajärgsetest kogemustest rääkinud koomast välja tulnud inimesed.tunnel,valgus tunneli lõpus.kehast väljumine,astraalprojektsioon nagu jeesusel.ühel ajal mitmes kohas viibimine.sai baba fenomen,kus ristipuu tüki tõi 2000 aasta tagant ära ja kuju peale monteeris.surilinast värvifoto tegi ja peopesast televiisorit näitab.meeldib kohe igav olla ja nutta matusel ilma põhjuseta.

  2. Külaline ütleb:

    häbi vaadata kui vaene ja rumal on kiriku juhtkond,naine peab teid vanamehi ründama koguaeg ja ajupesu tegema,mul on oma töö!
    Eesti Pangal on kommertspankadele laenamiseks ja finantssüsteemi turgutamiseks praegu 3,5 miljardit krooni, kuid euro kasutuselevõtul suurenevad keskpanga võimalused kommertspankadele laenu anda oluliselt.
    Valuutakomitee süsteemist tulenevalt on Eesti krooni kattevara olnud seni paigutatud välismaale. Edaspidi võib Eesti Pank paigutada vara ka kodumaale.

    Eesti Pangale ja siinsetele kommertspankadele on rahapoliitilised laenud uus asi. Oksjonitel jagatava rahapoliitilise laenu minimaalse intressimäära kehtestab Euroopa Keskpank.

    Kommertspankadel on valida, kas nad hakkavad osalema rohket paberimajandust nõudvatel rahapoliitilistel oksjonitel või hangivad raha sarnase intressimääraga finantsturgudelt.

    Keskpanga varade maht jääb samaks
    Eesti Panga rahapoliitika allosakonna juhataja Raoul Lättemäe selgituste kohaselt muutub euro kasutuseletulekul vaid keskpanga varade struktuur, varade maht jääb enam-vähem samaks. Rahvuslikud keskpangad vajavad oma kohustuste tagamiseks endiselt vara, sest nad osalevad eurode emiteerimises, kommenteeris Lättemäe kuulujutte peatsest vara ülejäägist Eesti Pangas.

    Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg ütles, et juba praegu on Eesti krooni kattevara 3,5 miljardit krooni rohkem, kui oleks otseselt vaja. “Seda võib kasutada panganduse ja finantssektori probleemide lahendamiseks, näiteks laenu andmiseks,” lisas ta.

    “Kuna praegu on Eesti krooni kattevara peamiselt euros, siis mingi osa tuleb ilmselt paigutada dollarisse,” kirjeldas Eesti Panga nõukogu liige Mart Opmann Euroopa ja Ameerika tööstusriikide võlakirjades hoitava vara tulevikku.

    Valitsuse kulutusi rahastada ei või
    Eesti keskpanga nõukogu liige Jüri Sepp ei välistanud, et Eesti Pank hakkab vara ümberpaigutuseks kokku ostma ka kulda. Otsuse langetab panga juhatus. Samas on keskpangal keelatud anda kommertspankadele piisava tagatiseta rahapoliitilist laenu ning rahastada valitsuse kulutusi, näiteks pensionide tõstmist.

    Praeguste arvestuste kohaselt tuleb euro kasutuselevõtul üle 24 miljardi kroonise ehk ligikaudu 1,6 miljardi eurose välisvaluutareserviga Eesti Pangal anda Euroopa Keskpanga käsutusse vaid 100 miljoni euro väärtuses vara.

    Eesti keskpanga vara paigutamise otsustab Eesti Panga juhatus pärast seda, kui Euroopa Liit on lubanud krooni euro vastu vahetada.

    Nii Hansapank kui SEB Ühispank hindasid aega liialt varajaseks, et otsustada Eesti Panga tulevikus pakutavate laenuvõimaluste üle.

    “Oluline on mõista, et Eesti Pank ei hakka mitte niisama raha laenama ja finantsturgudega võistlema, vaid pakub repovõimalust – saada eelkõige lühiajalist laenu kvalifitseeruvate väärtpaberite tagatisel,” kommenteeris SEB Ühispanga rahaturgude diiler Marju Tomson.

    “Krooni kattevara investeerimist Eestisse ei pea me kuigi tõenäoliseks, kui, siis väga väikeses mahus,” vahendas Hansapanga suhtekorraldusjuht Ando Noormets. “Peamine argument selleks on Eesti majanduse väiksus ning emiteeritud väärtpaberite ebapiisav likviidsus.”

  3. Külaline ütleb:

    Palju õnne Soome ja Soone!

  4. Külaline ütleb:

    eestis kardavad inimesed kiriku õpetajaid.nad kasutavad ära noori tüdrukuid seksuaalselt ja ässitavad oma naised kirikut külastama tulnud turistile kallale.saatana käsilased ilmselt,sest kurat valitseb ju maailma,einar soone rääkis televiisoris.

  5. Külaline ütleb:

    toovad nad seda Kulta Katriina kohvi siia?

Kristus ütleb: Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu. (Lk 10:16)