Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Soome kiriku välisabi sai 60aastaseks

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

23. septembril tähistati Helsingi Kallio kirikus Soome kiriku välisabi 60 aasta juubelit. Pidulikul jumalateenistusel jutlustas piiskop Voitto Huotari, laulsid Kallio koguduse kantaadikoor, vokaalansambel Incanto, esines löökpillideansambel Oopperan Lyöjät. Kohal oli külalisi kodu- ja välismaalt ning organisatsiooni töötajaid. Jumalateenistus kanti üle ka televisioonis.
Pärastlõunasel pidulikul koosviibimisel vanas üliõpilasmajas võtsid sõna president Martti Ahtisaari (Soome Vabariigi president 1994–2000) ja mitmed väliskülalised. Eestist õnnitlejaid kohal ei käinud.

Abi saajast abistajaks

Soome kiriku välisabi asutati 25. septembril 1947, kui loodi Luterliku Maailmaliidu Soome komitee. Seeläbi liitus Soome luterlik kirik kirikute rahvusvahelise abistamisvõrgustikuga.
Alguses oli Soome abisaaja pool, sest pärast raskeid sõja-aastaid oli puudus nii rõivastest kui ka toidust. Olukorra muutis keeruliseks see, et Soome asus ümber 400 000 põgenikku Venemaale loovutatud Karjala aladelt ja Viiburist. Soome saadeti raha, rõivaid ja toidukaupu Rootsist, Ameerika Ühendriikidest ja mujalt. Eriti aktiivsed abistajad olid USA soomlased. Juba siis oli abil ka kindel siht: panna alus tugevale diakooniatööle ja aidata soomlasi ise ennast aitama.
1950. ja 1960. aastatel hakkas Soomest kujunema abistajariik. Kui 1960. aastatel räägiti palju näljahädalistest, hakkas rahvusvaheline abiandmine muutuma soodsamaks, rõhk asetus abistamise tähendusele ning kiriku välisabi positsioon tugevnes.
Biafra näljahäda ohvrite aitamine oli Soome kiriku välisabi esimesi suuremaid korjandusi.
1970. aastatest on kiriku välisabi tasapisi kasvanud ning laiendanud abistamisprojekte ja töötajaskonda. 2007. aastal oli kiriku välisabi Soome suurim arengukoostöö organisatsioon ja suuruselt teine katastroofiabi andja.

Tööd üle ilma

Kiriku välisabi abistab maailma vaeseid neljal mandril ligi 50 riigis, ühtekokku läheb abistamiseks ligi 15 miljonit eurot aastas. Abi andmine kätkeb endas pikaajalist arengukoostööd, katastroofi- ja põgenikeabi, inimõigustealast ja rahutööd ning kirikutevahelist koostööd. Erilises seisus on lähinaabrid Eesti ja Venemaa Karjala alad, keda toetatakse nii rahvuskirikute kui ka riikide kirikuorganisatsioonide kaudu.
Abisaajate pikas reas on teiste hulgas ka Eesti. Kiriku välisabi on ligi kümme aastat toetanud meie kirikut eelkõige teoloogide ja kiriku töötegijate koolitamisel, diakoonia- ning laste- ja noorsootöö arendamisel. «Valitud on need töövaldkonnad, mis on kiriku põhimissiooni ja olemuse suhtes kõige olulisemad. Põhimõtteks on olnud toetada töövaldkondade arenemist ja stabiliseerumist,» ütles Eesti Kirikule välisabi kauane projektijuht Aarno Lahtinen, kes tegelnud eeskätt Eesti toetusprojektidega. «Ainult osa toetusest on olnud otse rahaline, osa on tulnud inimeste kaudu (kohal käinud külalislektorid, koolitajad, töötegijad – näiteks Seppo Alaja, ja stipendiumid),» täheldas Lahtinen. Rahaline toetus EELK projektidele oli aastail 2003–2007 umbes 3,7 miljonit. EELK Konsistooriumi andmeil ulatub Soome kiriku välisabi iga-aastane toetus EELK-le 500 000–600 000 kroonini. «Käesoleva aasta jaanuaris kirjutati alla uuele koostöömemorandumile, mis kehtib 2009. aasta lõpuni,» täpsustas ajalehele konsistooriumi välissuhete referent Kadri Eliisabet Põder.
Meie ja Soome kirikute koostööd tunnustas president Arnold Rüütel 2005. aastal vabariigi aastapäeval, annetades Soome kiriku välisabi projektijuhile Aarno Lahtisele Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Lea Jürgenstein