Slava Ukraine
Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Sõnumi sisust ja selle mõistmisest

05.01.2022 | | Rubriik: Juhtkiri

Meedia mõjutab meie elu rohkem, kui esmapilgul arvame. On täiesti tavaline, et hommikukohvi kõrvale jälgime internetist uudiseid, mida toovad meieni mitmed meediakontsernid. Sageli on need uudised sarnased, vahel leiab ka midagi erinevat. Uudisvoogu jagab ka sotsiaalmeedia. 

Kas meediat võib usaldada? Esimene asi, mida tasub vaadata, on allikas. Kunagi lugesin ühest väljaandest uudist, et Lätis on suur hepatiidipuhang, ja ruttasin seepeale end vaktsineerima. Hiljem ühe arstiga sellest rääkides sain teada, et Lätis oli tõesti mõne aasta eest hepatiidipuhang, mis saadi kontrolli alla ja enam ohtu pole. Tegu oli sisuturundusega, mis kasutas lootusetult vana uudist oma eesmärgi saavutamiseks. Ja eesmärk saavutati, raha tuli. Muidugi on hepatiidivaktsiinist kasu, kuid veidi halb maik jäi ikka asjale külge. 

Uudiseid tasub läbi katsuda, analüüsida, võrrelda autoriteetsete allikatega, vahel küsida kommentaari ka erialaspetsialistilt. Kuid kes on usaldatav? Ülikooli töös on põhimõte, et teaduses kasutame eelretsenseeritud ja soliidses teadusajakirjas ilmunud materjale. Seal on sõel tugev ja nõrku artikleid ei avaldata. Tavainimese jaoks võib olla teadusartiklite klassifikaatorites orienteerumine aga liiga keeruline. Seepärast ongi oluline leida inimene, kes omab meediavaldkonnast ülevaadet ja keda usaldame. 

Alati on küsimus selles, kas võidab reklaamiraha ja soov saada klikke või jääb peale soov anda edasi adekvaatset teavet. Selleks, et meedia püsiks tasakaalus ega oleks manipuleeritav, on mitmel toimetusel oma kolleegium, kes jälgib väljaande sisu. Nii on see ka ajalehes Eesti Kirik, mis on samuti nagu muu meedia nii poliitiliste kui majanduslike mõjutegurite poolt mõjutatud. Meie püüd on anda edasi adekvaatset teavet kirikuelu ja usu kohta. See tundub esmapilgul lihtne ülesanne, kuid tegelikkuses on palju keerulisem, kui näib. 

Toimetused ootavad nii kirjutisi kui mõtteavaldusi. Diskussioon olulistel teemadel on teretulnud. Teisalt tekib küsimus, mis on olulised teemad. Ja sellele on raske vastata. On väljaandeid, kes jäävad kinni ühte teemasse. Elu on aga palju avaram ja ühe teema käsitlemise järel tuleb edasi liikuda järgmiste aktuaalsete küsimuste juurde. Nii seisab toimetus ja kolleegium aeg-ajalt küsimuse ees, mida avaldada ja mida mitte. Uudsus on siin võtmesõnaks. Pole põhjust korrata kogu aeg ühte ja sedasama. Diskussioon tähendab arengut, muutumist ja uusi mõtteid. 

Usuelus on meil taustaks kiriku õpetus, mis baseerub pühakirjal. Siin on aga küsimus tõlgendamises. Kuidas tõlgendada pühi tekste ja ajaloolist traditsiooni praeguses olukorras? Paljud küsimused, mis tänapäeval on olulised, ei tulnud Piiblis kõne allagi, sest teadus oli vähe arenenud. Kasvõi näiteks vaktsineerimine. Nende teemade üle arutlemine on oluline. Mustvalge lähenemine ei vii kuidagi elu edasi, vaid tekitab polariseerumist. 

Ajalehe Eesti Kirik toimetus ja kolleegium püüavad olla oma töös neutraalsed ja adekvaatsed. Meie püüd on anda välja ajalehte, mis annaks lugejale võimaluse mõelda maailma ja elu üle järele. Seepärast kutsun kõiki lugejaid kaasa mõtlema ja oma mõtteid leheveergudel ka teistega jagama. Kogudused aga on oodatud edastama läbi ajalehe infot sündmustest, mille teadmisest võiks teistelgi kogudustel olla kasu oma töös. Üheskoos edasi minnes saame teha lehte, millest on kasu meile kõigile.

 

 

 

 

Kaido Soom,

Ajalehe Eest Kirik kolleegiumi esimees

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!  (Jh 12:32)