Esileht » Elu ja Inimesed » Tähtpäev »

Sõnaviibe teiselt poolt

29.09.2021 | | Rubriik: Tähtpäev

Dr Marju Lepajõe (1962–2019), TÜ usuteaduskonna õppejõud 1993–2019: 

Klassikaline Euroopa ülikool tähendab, et seal on ikka teatud kindlad teaduskonnad. Sellest sa näed ära, et on vana ülikool. Kui on usuteaduskond, siis on vana ülikool. Tartu on ikkagi vanem kui Harvard, mis on meeldiv muidugi. 

Palju ei ole mõjuv. Vähe ja kindlates olukordades. On vaja anda teistsugust haridust. Nad ei taha õppida inglise keeles, mida neile peale surutakse. Nad tahaksid süveneda kõikides astmetes. Nad kurdavad ja küsivad, kas nad peavad tegema demonstratsiooni peahoone ees. Mis ma neile ütlen? Kas teha miiting? Ei saa saksa keelt õppida. Nad küsivad, kas teha miiting. Me tahame saksa keelt õppida, sest me ei saa muidu teoloogiat õppida. Mis ma siis ütlen? Mis oleks õige? Siis ma ütlen, et käige ladina keeles ja see on ka midagi. (Dokumentaalfilmist „Marju Lepajõe. Päevade sõnad“. 2019)

Dr Urmas Petti (1965–2016), 1. lennu vilistlane, usuteaduskonna õppejõud 1999–2016:

Praegused üliõpilased on hoopis teistsugused, mitmed neist on ju sündinud samal aastal, kui meie õpinguid alustasime. Iga põlvkond peab ennast eriliseks ja seda ei saa neile keelata, vaevalt nad rohkem või vähem hukas on, kui meie olime, kuigi ma ei tea, kus nemad õlut joomas käivad või kas üldse joovadki. Või kas nad vaidlevad teoloogia üle. Meie vaidlesime omal ajal kõvasti, kuigi see oli üledoosi tõttu küll vilgas, aga enamasti viljatu tegevus.

Küllap on muutunud üliõpilased ja teaduskond, aga peamine küsimus on jäänud: kas teoloogia õppimine muudab ka inimest. [—] Vahel mõtlen, kas teoloogia puhul kehtib sama, mida teadlased ütlevad päikese ja venelased viinavõtmise kohta, et need on väikeste doosidena absoluutselt kahjutud isegi suures koguses (Eesti Kirik 12.10. 2011)

Dr Pille Valk (1959–2009), usuteaduskonna õppejõud 1993–2009:

Usulised küsimused on meie igapäevaelus väga tihedalt läbi põimunud kõigi muude küsimustega. See pole mitte üks sahtel meie elu „kummutis“, mida vastavalt vajadusele võib avada ja sulgeda, vaid pigem prisma, mille läbi me vaatame kogu oma elule. Selles mõttes võime me öelda, et kõik kasvatusküsimused on nii või teisiti ka usulise kasvatuse küsimused. (Kristlik Kasvatus 2008)

Peab julgema. Peab julgema teinekord ka mõnda asja valesti teha. Ei ole vaja muretseda, kui mõni asi läheb metsa. (Ööülikool. Pille Valk.  „Väikesed õnnehetked“. 2008)

Teemad:

Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! (Rm 12:21)