Esileht » Arvamused » Arvamus »

Sõna kirik

28.03.2012 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Luteri kirikut tuntakse sõna kirikuna. See on saanud alguse Lutheri usupuhastuse peamisest avastusest, et Jumala sõnal on usu jaoks ülim autoriteet. Sõna kaudu sünnib usk ja sõna vahendusel usk püsib. Sellepärast on sõnal keskne osa jumalateenistuses ja nähtavaks saab sõna sakramentides. Sõna on iga kristlase jaoks eluleib, mis päevast päeva usule ja lootusele rammu pakub.
Jeesus selgitab Jumala tööd inimmõistuseüleselt. Ta ütleb: «Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.» (Jh 3:8)
Meie usu ja õpetuse kohaselt tegutseb sõna kaudu Püha Vaim, kelle tööd ilmestab antud kirjakohas kreekakeelne sõna πνεύμα (pneuma), mis on eesti keelde tõlgitult tuul. Meile jääb tuule teekond varjatuks, kuid see ei tähenda, et Jumal, kes Vaimu annab, külvaks teadmatust ja segadust. Lihtsalt inimene ei hooma Jumala maailmas sageli tervikpilti, alles tagasi vaadates aimame sellest midagi.
Laupäeval toimus Rannamõisa kogudusemajas saatesarja «Piibel kaanest kaaneni» lõpukonverents. Saatesarja algusloole mõeldes saime kuulata, kuidas Jumal juba 15 aastat tagasi ettevalmistusega alustas. Meie teame ametlikku algust aastal 2005, kui koostööleping alla kirjutati. Kuid kogu teekond algas hoopis varem.
Mare ja Paavo Pihlak meenutasid, kuidas nad esmakordselt kohtusid Soome partneritega 1997. aastal. Tiit Salumäe kutsus neid Soome meediakoolitusele. Sealt sai alguse koostöö Soome partneriga Sanansaattajat, mille viljana kõlas raadioeetris aastaid soomekeelne «Piibel kaanest kaaneni», kuni täitus unistus eestikeelse saate tegemisest. Sünniloole mõeldes saame tõdeda, et Jumala tuul haarab inimesest kinni ja teeb temast oma tööriista.
Saatesarja tegijale Aare Kimmelile meeldis juba noore usklikuna Piiblit lugeda ja uurida. Kord alustas ta kogu Piibli läbitöötamist samamoodi kaanest kaaneni, kuid see jäi pooleli. Ilmselt ei olnud veel õige aeg. Siitki võime tagantjärele näha, kuidas Jumal ühte inimest on valmistanud ülesandeks, mis nüüdseks sai sooritatud.
Niimoodi tahab püha tuul kanda ja suunata igat kristlast. Meie arust küll teadmatus ja arusaamatus suunas, kuid alati õiges kontekstis. Seda aitab ilmestada Aabrahami lugu Piiblis. Ei olnud Aabrahamil pühakirja ega isegi teadmist maast, kuhu Jumal teda lubas viia. Tal oli vaid sõnakuulelik süda. Ja ta asus teele. Meil, tänapäeva kristlastel, on palju eeliseid olla usus rõõmsad. Meil on Piibel ja selle uurijate põhjalikud seletused.
Meie eriliseks eeliseks on elada ajas, kus valitseb Jumala tundmise kriis. See tähendab, et meil on tohutu palju võimalusi jagada seda, millest kõige rohkem puudu on. Küsime koguduste töötegijatena endilt ja koguduselt, kuidas kõige selgemalt ja vahetumalt olla kujundamas rahvale pilti Jumalast ja usust. Meid ei aita ainult teadmised, vaid isiklik suhe Jumalaga. See elav suhe ja armastus on parim tunnistus. Elav usk põleb ise ja sütitab teisi.
Kiriku töötegijatena on meil põhjust ikka uuesti võtta ette igapäevane Piibli uurimine. Selles saame kinnituse kutsumuseks ja teenimiseks kristlasena igasuguses rollis, kuhu meid Jumal on saatnud.
Meie usk kõikväelisse Jumalasse loob vahendid ja võimalused iga kristlase, koguduse ja kiriku jaoks. Seetõttu peab ütlema, et majanduskriis saab ikka alguse usukriisist ja mitte vastupidi.
Nagu saate «Piibel kaanest kaaneni» toimetaja Gea Talts oma tööd kokku võttes ütles, on Piibel koht, kust me õpime tundma tõelist Jumalat. «Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne» (Ii 22:21).
EELKd pean ikka rahvakirikuks, sest sõna Jeesusest ja temas ilmunud Jumala armust kuulub kogu rahvale. Seda õnne, Jumalaga sõbrustamist, soovin igale lugejale ja kaasmaalasele!

Leevi Reinaru,
misjonikeskuse juhataja

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)