Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sõbrad keset Läänemerd

03.09.2008 | | Rubriik: Kirikuelu

David Börstad ja Arvo Lasting paesammaste keskel. Foto: erakogu

Gotlandi saarel asub taageperalaste sõpruskogudus – Dalhemi kogudus.
Sõprussuhted Taagepera ja Dalhemi koguduse vahel said alguse viis aastat tagasi. Toona arendati sõprussuhteid Helme kogudusega ühiselt, näiteks norralastega. Sõpruskogudust otsides saime konsistooriumist teate, et Gotlandil soovitakse sõpruskogudust Eestist. Kirjavahetusele järgnesid peatselt esimesed vastastikused visiidid 2004. a.
Muististe keskel
Nelja aasta möödudes läksime taas sõpru vaatama. Gotland on eriline paik. Seda ei saa võrrelda ühegi teise maakonnaga üheski riigis. Looduse poolest on see küll sarnane Eestimaa saartega, aga Gotlandil leidub ainulaadseidki taimestiku ja loomastiku liike. Rohttaimedest oskavad siinsed perenaised igat sorti salateid kokku segada. Toit on saarel erilise mekiga, mitmed road tunduvad haruldased.
Kurb oli Gotlandil näha janunevat rohumaad, aga kõik tundsid rõõmu soojusest, mis nendeks päevadeks saabus. See andis võimaluse nautida merevett ja päevitada mõnusal liivarannal. Meeliköitvad on suured paekivisambad, mille tuul ja meri on miljonite aastate eest vorminud. 
Üks vaatamisväärsusi oli väike vabaõhumuuseum Norr­landa fornstuga. Muuseumi kogujateks on olnud Larssonite perekond juba 19. saj lõpust. Muuseumikogu koosneb mitmest Gotlandi 17.–19. sajandi taluhoonest: elamu, tõrvamiskoda, paadikuur, hobusetall, sepikoda jne.
Gotland on kirikuterohke saar. Kogu 3000ruutkilomeetrisel ja 57 000 elanikuga saarel on sadakond kirikut. Üks vaatamisväärsemaid ongi meie sõpruskirik Dalhem. See on turistide poolt külastatavamaid kirikuid ja asub keset saart, Visbyst 20 km kaugusel. Kirik on ehitatud aastail 1230–1250.
Kiriku uhkus
Dalhemi kiriku uhkuseks on seinamaalid, millega kogu suur pühakoda on kaunistatud. Siin on Piibli sündmusi tutvustavaid maale, millele lisatud ladinakeelsed tsitaadid. Seinamaalide hulgast tähtsaimad on ingel Miikaeli võitlus lohega ja keiser Heinrich II hinge kaalumine. Need kaks seinamaali on pärit 1350. aastast. Ülejäänud seinamaalid on aastail 1899–1914 restaureerinud Axel Hermann Haig.
Dalhemi kiriku teiseks uhkuseks on vitraažid. Altari taga asuvatel vitraažidel on kujutatud suure reede sündmusi. Osa vitraažidest on keskaegsed. Altari kõrval põhjaseinas asub vitraaž püha Margaretaga. 
Kui keskajal jaksasid kaupmehed Gotlandile ohtralt kirikuid ehitada, siis tänapäeval ei suudeta neis kõigis pühapäeval jumalateenistusi pidada. Jumalateenistused toimuvad neist umbes pooltes.    
Kohalikud eestlased
Meie viibisime pühapäeval Dalhemi kirikus. Minu osaks oli jutlustada Rm 11:25–32 põhjal. Jumalateenistusel teenis peale minu veel kolm õpetajat. Koguduse õpetaja Lisbet Magnusson on pärit Inglismaa rootslaste perekonnast. Pensionile on siirdunud hiljutine Dalhemi koguduse õpetaja David Börstad. Gunilla Bradshaw on asunud elama New Yorki ning viibib Gotlandil vaid suviti.
Jutluse tõlkis Veljo Pärli, kes on Eesti aukonsul Visbys. Tema vanemad olid pärit Rõuge mailt, isa töötas 1930ndatel aastatel Eesti välisministeeriumis ning 1939 kolis kogu pere Stockholmi.
Pühapäeval olime teiselgi jumalateenistusel, Bara kiriku varemetes. Jumalateenistusel ja kirikukohvil kohtasime mitut eestlast. Paar on Eestist tulnud siia tööle ja külla, kolm eestlast on aga kohalikud.
Sel reisil me Visby linna ei sattunud. Nautisime kaunist suvist nädalavahetust maal, unustades siinses erilises paigas maailma melu.
Arvo Lasting,
Taagepera koguduse hooldajaõpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)