Sõbrad Jeesuse kaudu

27.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Äsja pühitsetud Nõmme Lunastaja kirikus peeti Eesti ja Soome sõpruskoguduste päeva. Kokkutulnute ees peapiiskop Andres Põder ja peakorraldaja Leevi Reinaru. Foto: Tiiu Pikkur
Eesti ja Soome sõpruskoguduste esindajad kogunesid laupäeval, 24. mail Nõmme Lunastaja kirikusse, et ühisel konverentsil arutada koostöö hetkeseisu ja tuleviku üle.

80 osavõtjaga konverentsi kutsus kokku EELK välissuhete komisjon, korraldaja oli komisjoni liige õp Leevi Reinaru koos paarikümne vabatahtlikuga. Konverentsi tervitasid peapiiskop Andres Põder ja Soome suursaadik Jaakko Kalela.
Pika traditsiooniga suhted
Assessor praost Tiit Salumäe sõnul on kahe kiriku vahelised suhted aastakümnete tagused ja uued võimalused tekkisid 1960ndatel, kui Helsingi ja Tallinna vahel laevaliiklus avati. Ehkki alguses üsna ühepoolsete külaskäikudena, ikka Soomest siia. Meie jumalateenistustel osalesid Soome vaimulikud, ka laulukoorid. Erilise hoo said sõprussuhted Eesti taasiseseisvumisel. Sellest ajast on palju muutunud, raudne eesriie on langenud ja nüüd ei küsita piiriületusel enam passigi.
Tallinna toomkogudusel on püsinud juba aastaid sõprussuhted Helsingi ja Turu toomkogudusega. Toomkoguduse õpetaja Ivar-Jaak Salumäe heitis pilgu ajaloole ja tõdes, et kahe riigi vaimulikud hakkasid suhtlema juba möödunud sajandi 20ndatel.
Näiteks 1929. aastal käis Tallinna kirikueluga tutvumas 100 inimest Soome kirikuajaloo seltsist. Populaarsed olid tol ajal ka ühised noortepäevad.
Taasiseseisvumise järel sõlmiti mitmeid koostöölepinguid. Kuid leping ei tee sõprust, rõhutas õp Salumäe. Vaimulike omavahelistest läbikäimistest kasvasid välja laiemad suhted, hakati kooridega külas käima. Selgi kevadel sõidab Tallinna toomkogudusest 35inimeseline grupp Turu sõpradele külla. Ja kui te peaks sattuma Helsingi toomkiriku jumalateenistusele, võite alati kuulda, et kirikupalves on ka sõpruskogudused.
Teineteist inspireerida
Kuressaare Laurentiuse koguduse õpetaja Anti Toplaane sõnul on suurel osal EELK kogudustest sõprussuhted Soome kogudustega, ent sageli on sidemed sõltuvad üksikutest inimestest. Seda ringi peaks laiendama. Kui varematel aegadel saadi ja oodati Soomest rohkem materiaalset abi, siis nüüd peaks saama peamiseks koostöövormiks teineteise inspireerimine ja vastastikku õppimine, usulise elu kinnitamine. Peamine on vaimne suhe ja teineteise identiteedi toetamine, on Toplaan veendunud.
Räägitud on sarnasustest kahe rahva ja kiriku vahel, kuid samas on meil palju erinevusi, ka ajaloos, märkis Soome kiriku välisabi projektikoordinaator Aarno Lahtinen. Oluline on näha erinevuses sõpruse rikkust. Tulevikku silmas pidades võiks teha koostööd ka praostkonniti, laiendada suhteid oikumeenilisel tasandil ja misjonitööl. Majanduslik abi Eesti kogudustele peaks baseeruma pikemaajalistel projektidel.
Koguduste roll inimsuhetes suur
Eesti ja Soome riiklikust koostööst tegi põhjaliku ülevaate Eesti Vabariigi Helsingi suursaatkonna asejuht, Lääne praostkonna vikaarõpetaja Kristel Engman, kes rõhutas muuhulgas, et me võiksime paremini üksteise ajalugu tunda. Inimestevaheliste suhete puhul on koguduste roll suur, märkis ta.
Soome Eesti-seltside Liidu tööd tutvustas selle esimees kirjanik Harri Raitis. 1991. aastal asutatud seltside liit, millel on kokku 3500 liiget, on avatud kõigile, kel huvi Eesti vastu. Antakse välja ajakirja Viro.nyt, mille viimase numbri omanikeks konverentsil osalejad ka said. Raitise arvates võib kogudustevaheline koostöö avada seltsidele uusi tööalasid.
Töörühmades räägiti jumalateenistusest ja muusikatööst; misjoni- ja diakooniatööst, majanduskogemustest ning kultuuride erinevustest. Kõigile osavõtjaile sai päeva lõpuks selgeks, et silmast silma kohtumistest ja ühisaruteludest on kasu. Sõpruskoguduste kohtumise saab kokku võtta lihtsa tõdemusega – Eesti ja Soome kogudusi seob ühine usk, me oleme sõbrad Jeesuse kaudu. EELK 89 kogudust peavad sõprussuhteid 137 Soome kogudusega.

Tiiu Pikkur

3 Kommentaari artiklile “Sõbrad Jeesuse kaudu”

  1. Schakschlane ütleb:

    Schportlane schõi spargel, schpinat, schporgand.

  2. Saksa Lunastaja ütleb:

    Vanasti war ikka S(z)aksa Lunastaja aga nun ist Nömme, wer ist dieser Nömme? Ich kenne ihn nicht!

  3. eesti mees ütleb:

    Even more “vanasti” the “saksa lunastajad” came to our land with the sword in one hand and the fire in the other.

    Century 13.

    We can argue how accurate this picture about Estonian past is. But the fact remains- many Estonians think of the history exactly in this way.

    Do You really expect any Estonians to visit the church, which in his very name proclaims some kind of alien and peculiar “German Redeemer”?

    Ever heard the term “cultural sensitivity”?

    Changing the churches name is absolutely right decision.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)