Sinodimärkmeid Viljandist

Maikuu avas Viljandi praostkonna sinod, mis sedakorda peeti Mõisakülas.

Küllap seostub Mõisaküla paljudele inimestele kauge paigaga piiri ääres, mida laastavad töötus ja noorte lahkumine. See on õnneks suures osas müüt. Nagu ka praost Marko Tiitus sinodil välja tõi – kui üks väike linn ehitab supermarketi asemel esmajärjekorras üles kiriku, ütleb see kahtlemata midagi selle paiga inimeste ja nende meelsuse kohta.
Sinodi avajumalateenistus peeti taastatava kiriku käärkambris, mis on praegu teenistuste pidamiseks kohandatud. Seejärel kutsuti külalised tutvuma kiriku hetkeolukorraga. Viimastest suurematest tegemistest võib nimetada akende ja uste paigaldamist, ees seisavad sisetööd.
Pärast lõunat kohalikus koolis koguneti koosolekuks kultuurimajja, kus vaatamata rõsketele ruumidele olid ahjud juba soojaks köetud. Kohaletulnuid tervitas ka linnapea Ervin Tamberg.
Viljandi praostkonnal on saamas traditsiooniks valida igal aastal aasta töötegija ja kiriku sõber. Sedakorda pälvisid tunnustuse vastavalt Mõisaküla koguduse esimees Kunnar Keres ja kunstnik Jüri Arrak, kes on oma töid annetanud Kolga-Jaani kogudusele, aga olnud ka laiemalt usu tunnistajaks ühiskonnas.

Rõõmud ja mured
Aastatega on jäänud mulje, et Viljandi praostkonna vaimulikel on suhteliselt hea koostöö kohalike omavalitsuste inimestega, kiriku tegemistega arvestatakse, aga oma olemasolu tuleb muidugi pidevalt meelde tuletada ja ise aktiivne olla. Heaks näiteks on maakoguduste ühisprojektide kirjutamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA), praegu on võimalus taotleda raha Lea­der-programmist.
Praostkonnas üldiselt oli möödunud aastal märgata teenistuste/palvuste arvu kasvu, oli ka üksikuid paiku, kus näitajad langevad. Vaimulikuta kogudusi pole, mõned on siiski hooldada.
Asi, millega osa kogudusi juba valmis saanud, aga teised sellest ka kusagile ei pääse, on tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine pühakotta.
Üldmulje praostkonna kogudustest on hea, igal pool leiab midagi erilist ja tähelepanuväärset, olgu see siis tegemistes või suhtumises. Heatahtlikku mõtiskelu pakkus Helme koguduse õpetaja Arvo Lastingu kogemus, kus üks talupidaja palus õnnistada nii oma lambakarja kui külvi.
Muret teeb järelkasv. 14 kogudusest viies puudub laste- ja kaheksas noortetöö. Samuti pole kaheksas koguduses mingit muusikakollektiivi, samas seal, kus need on, tegutsevad aktiivselt.
Kõneldi ka vaimulike koormatusest ja oskamatusest puhata. Samas makstakse praostkonnas puhkuseasendustasu, kompenseeritakse transpordikulutusi ja teatud mahus ka koolituskulusid ning seda võimaldab Soome sõpruspraostkondade rahaline tugi. Rahalist toetust saadakse ka Saksamaalt Bramschest.

Peapiiskopi mõtteid
Peapiiskop Andres Põderi sütitav tervituskõne oli kui üleskutse aktiivsele tegutsemisele. Kõneleja kutsus looma töölõike, mis ei pruugi esialgu küll masse kohale tuua, kuid mille olemasolu kirikus on kahtlemata tähtis. Ühe eeskujuna tõi ta välja meestetöö, mis klubivormis Tarvastu koguduse juures tegutseb.
Peapiiskop rõhutas, et läbi eri tegevuste peame looma soodsa keskkonna igale kirikulisele. Ka kutsus kirikujuht üles pidama ühiseid piibli- ja palveringe, et pakkuda võimalusi ühiseks mõtisklemiseks ja süvenemiseks. «Kirik vähemuses ei saa loota, et ta kasvab olukorras, kus laseb end maailmal nii-öelda ära kodustada,» rõhutas Põder.
Praostkonna nõukokku valiti Markus Haamer, Taivo Lehesmets ja Hovard Nurme. Revisjonikomisjoni liikmeteks said Arvo Lasting, Janis Tobreluts ja Anna-Liisa Vaher.
Kirikukogu liikmeteks valiti Tarmo Loodus, Ants Tooming ja Toivo Vilumaa, asemikeks Markus Haamer, Hovard Nurme ja Hedi Vilumaa. Viimane valiti ka järgmiseks neljaks aastaks abipraosti ametisse.

Mari Paenurm

Liikmesannetajate arv Viljandi praostkonnas 2008. a.
Põltsamaa    1335
Helme        570
Viljandi Pauluse    390
Viljandi Jaani    349
Kolga-Jaani    289
Suure-Jaani    246
Tarvastu        162
Mõisaküla        139
Pilistvere        136
Paistu        115
Taagepera    110
Halliste        97
Karksi        95
Kõpu        80

Allikas: EELK

Mõisaküla kirik ja kogudus

Mõisaküla eelmine kirik valmis 1934. aastal Alar Kotli projekti järgi.
Ainulaadse arhitektuuriga puukirik põles 1983. aastal maani maha. Praegust kirikut hakati ehitama 1996. aastal. Siis andis kultuuriministeerium hoone taastamiseks 300 000 krooni, selle eest valmisid puitsõrestik ja katus. Seejärel jäi ehitus soiku. Vabatahtliku töö ja annetuste abil valmis 2001. aastal kiriku käärkamber, kus on jumalateenistusi peetud.
Hilisemateks töödeks on PRIA-lt saadud 938 000 krooni, linn andis 50 000 ja koguduse omaosalusega on ehitusraha 1,1 miljonit.
Hoone lõplikuks valmimiseks vajatakse veel 2 miljonit krooni. Kui õnnestub jätkuprojektidele raha saada, võiks ehitusega lõpule jõuda 2010. aastaks.
Mõisaküla koguduse hingekirjas on 400 inimest, liikmesannetajaid oli 2008. a 139.