Esileht » Uudis » Uudised »

Sinodihooaeg algas tänavu tavapärasest hiljem

22.06.2021 | | Rubriik: Uudised

EELK 12 praostkonnast on sinodikoosoleku sel kevadel ära pidanud viis: Lääne-Harju, Lääne, Saarte, Viru ja Tallinna praostkond. Ülejäänud kogunevad suvel või sügisel. 

Kui erakordne selline ajaliselt nihkes olemine sinodikoosolekute pidamisega on?

Peapiiskop Urmas Viilma: Kuna kevadised sinodid on aruandesinodid, millel vaadatakse tagasi eelmisele aastale, on need kõikjal tavaliselt peetud hiljemalt maikuu lõpuks ehk enne poole aasta möödumist aruandeaasta lõpust. Sel aastal kogunevad ka uued sinodite koosseisud.

 Kõikides kogudustes ei olnud veel maikuu lõpuks koroonaviiruse teise laine tõttu sinodisaadikud valitud. See takistas omakorda ka sinoditel kogunemast, sest kogunema pidid uute saadikutega sinodikoosseisud. Nõnda on enamik sinoditest edasi lükatud hoopis augusti- ja septembrikuuse.

Millise ülevaate sinodikoosolek konkreetse kirikupiirkonna elust annab? 

Peapiiskopiks valimisele järgnenud kahel aastal lugesin enne iga sinodikoosolekut läbi kõik konkreetse praostkonna koguduste sõnalised aruanded, et saada pilti just sellest praostkonnast. Praegu selleks enam vajadust ei ole, sest üldpilt on üsna hästi saavutatud. Nüüd kuulan huviga, mida on kogudustel endil oma lühiülevaates sinodikoosolekul öelda – esile ju tahetakse tõsta kõige olulisemat! 

Millised teemad seda perioodi iseloomustavad lisaks uutest sinodiliikmetest kirikukogule praostkonna esindajate valimisele?

Saadikute valimisel kirikukogusse loodan, et pööratakse teadlikult rohkem tähelepanu sellele, et ilmiksaadikute arv oleks suurem ning peale tuleks ka noorem põlvkond otsustajaid. Ilmikute arvu saavad sinodid ise mõjutada, kui otsustavad enne valima asumist näiteks kolmanda valitava saadiku puhul, et see saab olema kindlasti ilmik. Nooremaid saame kirikukogule samuti siis, kui usaldame noorema põlvkonna vaimulikke ja ilmikuid oma praostkonda esindama. 

Uus on sel aastal ka see, et praostide aruandlusvorm võimaldab alates sellest aastast teha analüütilisema ettekande olukorrast praostkonnas. Praostid, kes soovivad jätkata varasemas stiilis, saavad seda teha, kuid usun, et huvitavam oleks, kui praosti isiklik vaade, hinnang ja analüüs praostkonna tegevusele tuleks rohkem esile. 

Millise sõnumiga külastasite sinodeid?

Kõnelesin kõikidel sinoditel sellest, et usuvabaduse kui inimõiguse eest seismine on Eestis muutunud valitsuse koroonapiirangute kehtestamise ja kaitseväe tegevkaplanite koondamise valguses aktuaalseks. 

Rääkisin sellega seoses ka kiriku nähtamatustumisest ehk märkamatuks jäämisest ja ignoreerimisest otsustajate ja poliitikute poolt. Pean seda kinnituseks, et 30 aasta pikkune puudulik usualane haridus on viinud usualase kirjaoskamatuse süvenemiseni, mis kajastub juba otsustajate ja riigijuhtide ebapädevates, kirikut ja usklike vajadustega mitte arvestavates usku puudutavates otsustes. 

Lisaks esitlesin sinoditel erinevaid alternatiive, kuidas saab tulevikus moodustada piiskopkondi, võttes arvesse koguduste, liikmete ja vaimulike arvu konkreetses piiskopkonnas ning logistilisi eripärasid. Palusin sellel teemal jätkata arutelusid praostkonnas toimuvatel seminaridel või konverentsidel.

Liina Raudvassar

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)