Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Sinod kulges Eenok Haameri õnnistusel

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Märksõnad:  / Number:  /

Sinodilisi võõrustasid Mustvee koguduse juhid titulaarpraost Eenok Haamer (paremal) ja juhatuse esimees Tiit Rosin. Rita Puidet

Tartu praostkonna 20 kogudust pidasid 8. aprillil Mustvees sinodit. Kinnitati eelarved ning valiti praost ja abipraost.

Alustuseks kinnitan, et sinod kulges kokkuhoidvas ja üksteist toetavas vaimus. Issand ise on ju lubanud meie keskel olla, kui tema nimel kokku tuleme. Kindlasti aitas sellele kaasa 55 aastat kogudust teeninud titulaarpraost Eenok Haamer, kes on Peipsi-äärset (loe: piiriäärset) kogudust teeninud kui piirivalvur. Kogudusest ülevaadet andes tõdes ta, et Mustvee koguduse liikmesannetajate joon on ühtlaselt sirge, mida said kohalviibijad näha ka graafikust.
Oma annuse mõnusasse õhkkonda lisas Mustvee vallavanem Märt Kraft, kes meenutas, et kui ta märtsis tööle asus, ootas teda laual praost Ants Toominga tervituskaart. Ka sõnas vallavanem, et Mustvees on kirikutel suur roll, millest annab tunnistust fakt, et linnas on viis pühakoda. Eriline tänu linna vaimsuse kujundamise eest kuulub just Eenok Haamerile. Viimane tõi aga välja tähelepaneku, et augustis toimuval vaimuliku muusika festivalil on tema kõrval kohal ka Moskva patriarhaadi koguduse preester ning üheskoos loetakse eesti ja vene keeles meieisapalvet ja kõik kohalolijad loevad kaasa.

Püsiv maa sool
Neli aastat on möödunud uskumatult kiiresti. Selle aja sisse mahub paljutki ja ülevaate oma esimesest perioodist praostina tegi Ants Tooming. Talle omase optimismiga teatas Tooming, et kogudused on säilitanud elurõõmu. Ta jagas ka huvitavat elukogemust, sõnades, et praosti kätte satuvad kõik koguduste ebamugavused.
Praosti jaoks oli meeldiv, et kogudustele läheb korda, mis praostkonnas toimub. Ka tänas Tooming abipraost Kristjan Luhametsa abi eest ning tunnustas, et mõni asi oli lahendatud juba enne, kui see üldse temani jõudis. Olgu siinkohal öeldud, et sinodi teises pooles toimunud praosti ja abipraosti valimisel hääletati mõlemad oma ametisse tagasi peaaegu ühehäälselt – mõlemal hääletusel oli üks sedel täitmata.
Eriliselt tõstis praost esile, et Tartu aukodanikuks on nimetatud piiskop Joel Luhamets ja rahvusmõtte auhinnaga pärjati dr Kalle Kasemaa. Praostkonna vikaarõpetajateks on kinnitatud Taavi Laanepere ja dr Tarmo Kulmar. Pikaaegne Vara koguduse hooldajaõpetaja Aare Vilu on kinnitatud koguduse täisõpetajaks.
Praost Ants Tooming ja ka peapiiskop Urmas Viilma on külastanud mitut Tartu praostkonna kogudust. Sealne vaimulikkond on stabiilne. Esa Luukkala on Äksi kõrval asunud teenima Kursi kogudust. Georg Glaasest on saanud Jõgeva koguduse täisõpetaja. Tartu Paulusesse on tööle tulnud Marek Roots, lastetöötegijana tema abikaasa Pirjo. Praostkonnast on lahkunud Sulev Sova ja Valdo Reimann ning misjonitööle Myanmari läheb Joona Toivanen.
Praostkonnas teenib üle 20 organisti, koor tegutseb kuue koguduse juures ja seitsmes koguduses peetakse piiblitundi. Praost avaldas lootust, et Jõgeva kiriku ehitamise plaan kannab vilja. Käimas on Tartu Maarja kiriku ehitus ja sellest võiks loota ka kogudusele kasvu. Tartu kolm laulukoori – Maarja, Pauluse ja Peetri – on teinud tublit tööd ja välja teeninud pääsu laulupeole.

Piibleid laenuks
Koguduste ülevaadetest tahaks välja tuua vaid mõne huvitavama tähelepaneku. Alatskivil on kooli juhtkond üle aastakümnete kutsunud kirikuõpetaja kooli rääkima ja pärast seda on raamatukogust piibleid laenutatud. Avinurmes on viimased kümme aastat olnud keerulised ajad, aga kui vale pead tõstis, astus kogudus õpetaja kaitseks välja, kinnitas juhatuse esimees Helju Paas.
Jõgeva õpetaja Glaase kinnitas, et kogudus liigub kirikuehituse poole. Vaatamata pidevale lubadusele lõpetada, tegutseb Kambjas jätkuvalt pasunakoor. Kodaveres on tänu eraisiku annetusele parandatud torni lagunevaid kohti. Tänusõnad kuuluvad ka Peipsiääre vallale toetuse eest. Kursis täidavad Esa Luukkala ja juhatuse esimees Meelis Amur miinimumprogrammi – igal pühapäeval on kirik lahti. Laiusel tähistatakse 18. mail kiriku esmamainimise 700. aastapäeva.
Lohusuus algas taas lastetöö ja koguduses on arvestatav tuumik. „Midagi on tuleviku nägu,“ ütles Eenok Haamer ja meenutas, kuidas üks kuuekuune laps istus kirikus turvatoolis ja naeratas talle. Aivo Prükk Maarja-Magdaleenast rõõmustas heade suhete üle piibliseltsiga. Palamuse kohta sõnas hooldajaõpetaja Urmas Oras, et head suhted on lasteaia, külastuskeskuse ja kooliga ning tema saab teiste töö vilju nautida.
Õpetaja Joona Toivanen sõnas, et Tartu Maarja kogudus on väga aktiivne ja tal on olnud suur rõõm kogudust teenida. Küllap leitakse kogudusele ka uus õpetaja. Pauluse koguduse jaoks sai läbi üks oluline etapp – kõik ehitusega seotud võlad on makstud. Nad on saanud kaks suurepärast töötegijat perekond Rootsi näol. Vananevale Soome kogudusele teeb rõõmu tihe side ingerisoome seltsiga.
Ülikooli-Jaani koguduses on iga asja peale mitu inimest. Jätkuvalt unistatakse barokkorelist. Torma koguduse õpetajat kutsutakse valla üritustele. Võnnu õpetaja märkis, et ristimisi oli läinud aastal rohkem kui matuseid. Äksis on tagasi saadud pastoraat; mis sellest edasi saab, pole veel teada.
Mitmel korral tõsteti esile juhatuseesimehi ja suhteid sõpruskogudustega, vähem pöörati tähelepanu murekohtadele. Küll märkis praost, et kirikutest vajavad abi Maarja-Magdaleena ja Äksi. Ta tegi ettepaneku, et kuna praostkonnas on palju hooldekodusid, võiks neisse praostkonna kulul käia Eesti Kirik. Ettepanek kinnitati ühel häälel. Nii ka praostkonnakassamaks 1.50 iga liikmesannetaja kohta. Lahkuva Joona Toivaneni asemele valiti praostkonna nõukogusse ühehäälselt Väino Bitter Tartu Peetri kogudusest.
Rita Puidet