Esileht » Uudis » Esileht »

Sinimustvalge on lehvinud Toompeal 30 aastat

22.02.2019 | | Rubriik: Esileht

Sümboolselt Eesti tulevikule mõeldes heiskasid 30 aastat tagasi sinimustvalge lipu Pika Hermanni torni Ellerheina tütarlastekoori ja RAMi poistekoori esindajad.
Internet

Eesti sinimustvalge rahvuslipp on lehvinud Pika Hermanni tornis 24. veebruarist 1989.

1980ndate teine pool oli Eesti ajaloos erakordne ja ei tohiks unustada, kuidas lootus iseseisvast riigist haaras kogu rahvast – polnud vahet, mis oli kellegi amet või kas sa kuulusid riigi ainsasse, kommunistlikku parteisse või mitte.
1988. aastal võttis ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni Eesti suveräänsusest. Rahvusvahelises mõttes oli see erakordselt tähtis ja andis maailmale märgi Nõukogude Liidu lagunemisest, selgitab tolleaegne Eesti Kommunistliku Partei juht, kirikulehe lugeja Vaino Väljas.
Vaino Väljas ütles Eesti Kirikule 30 aasta tagust aega meenutades, et 16. juunil 1988 saadeti varasem parteijuht Karl Vaino ära ja olukord Eestis muutus kardinaalselt – sestpeale töötasid partei ja valitsus käsikäes. Vaino Väljas toonitab, et pole oluline, missugune institutsioon kinnitas 17. veebruaril 1989 otsuse, et 24. veebruar on Eesti iseseisvuspäev ja et sel päeval heisatakse Toompeal Pika Hermanni torni rahvuslipp. See oli ennekuulmatu olukord, meenutab Väljas. Nõukogude Liit oma võimutäiuses eksisteeris, aga Eestis asendati riigilipp rahvuslipuga. 23. veebruari õhtul langetati tornist ENSV punalipp ja anti see üle Eesti Ajaloomuuseumi töötajatele. Järgmisel hommikul kell 8.35 heisati pidulikult torni sinimustvalge.
„Toompeale hakkas rahvast saabuma üle Eestimaa juba hommikuhämaruses. Tuldi peredega, kaasas rahvuslipud, mõnedel ka isamaalised loosungid. Näha võis ka Läti ja Leedu rahvuslippe. Palju oli eakaid inimesi ja õppureid. Lossiaias võtsid varakult kohad sisse laulukoorid, ametimehed ja külalised,“ kirjutas toona Postimees. See väljendas rahva ootust, mida sündmusega seoses meenutab kunagine parteijuht.
„Lipuheiskamisel olid tornis Arnold Rüütel, Enn Põldroos, Veljo Tormis, Lembit Koik, Villem Raam, Erika Sakkool ja Hans Liblik. Kooride esituses kõlas Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“, rahvas juubeldas ja laulis kaasa,“ kirjeldas Postimees.
Lossiplatsil pidasid kõne nii Vaino Väljas kui presiidiumi esimees Arnold Rüütel, aga ka kirjanik Jaan Kross jt. Lipu õnnistas EELK peapiiskop Kuno Pajula. Mikk Mikiver luges ette 1918. aasta Eesti iseseisvusmanifesti ja kooridelt kõlas „Eesti lipp“. Tseremoonia lõpetas Gustav Ernesaksa juhatamisel „Mu isamaa on minu arm“. Lipu heiskamise tseremooniale järgnes jumalateenistus Tallinna piiskoplikus toomkirikus.
Rita Puidet

Kristus ütleb: Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle. (Mt 25:40)