Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Siiras palve suurendab koguduste ühtsust

12.01.2022 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
 Liitumine eestpalvekoguduste grupiga aitab süvendada koguduse palveelu. Rannu koguduse külaskäik Jõhvi pakkus sealsele kogudusele võimaluse kuulata õpetaja Timo Švedko jutlust. Arhiiv

Peatselt loosib Helene Toivanen kuuendat korda välja eestpalvekogudused. Möödunud aastal osales ettevõtmises 44 kogudust ja positiivsest kogemusest innustununa soovivad kogudused selgi aastal jätkata. Liituda saab veel kuu lõpuni.

Tahate teada, kuidas meie kogudused elavad, ja südamest palvetada igal pühapäeval mõne koguduse eest. Hea soovitus on liituda selleks eestpalvekoguduste grupiga. Jaanuari lõpul loosib ettevõtmise üks algataja Helene Toivanen välja järgmised paarid, kes sel aastal teineteist palves toetama hakkavad.

Enam kollegiaalsust

Algusest peale on ettevõtmisega liitunud õpetaja Mihkel Kukk, kes teenib Rapla ja Järvakandi kogudust. Temal on õpetajastaaži varsti 40 aastat ja seetõttu kogemus ka ajast, mil kogudused ja õpetajad enam Eesti-siseselt lävisid. Meie kiriku kogudustevaheline suhtlus on aga piiride avanemise järel tagasihoidlikumaks jäänud ja seetõttu peab ta ettevõtmist eriti vajalikuks. „Ka vaimulike kollegiaalsust on vähemaks jäänud,“ sõnab ta ja ootab põnevusega, missuguse koguduse fortuuna tänavu loosist välja tõmbab.

Läinud aastal oli raplalaste eestpalvekogudus Elva ja augustis käidi külas sealsetel sõpradel. Vastukülaskäigul oktoobris Rapla kiriku 120. aastapäeval üllatas Elva õpetaja Vallo Ehasalu kirikulisi meeldivalt lõunaeestikeelse tervituskõnega, mis väga positiivset tagasisidet leidis. Pärast kirikukohvi käidi üheskoos veel Uku Masingu ja Evald Sae radadel.

Selline suhtlus täitis Helene unistuse: üks kogudus sai teisele tuttavaks ning pole nüüd enam vaid nimi Eesti kaardil, vaid selle nime taga on inimesed, kelle eest on aasta jooksul palves kaasa elatud.

Taolised väljasõidud oma koguduserahvaga pakuvad hea võimaluse lähemalt tutvuda ka laiemalt selle piirkonnaga, kuhu minnakse. Kukk meenutab, kuidas üle-eelmisel suvel tollast eestpalvepartnerit Nõo kogudust nende nimepäeval külastades oli Rapla rahval meeldiv võimalus põhjalikult tutvuda ka Tõravere observatooriumiga. Et sealne vastuvõtja, hinnatud tähetark Laurits Leedjärv oli poolteist kuud varem Nõo rahva külaskäigul Raplasse sealse kihelkonnapäeva jututoas rääkinud põnevaid lugusid eksoplaneetidest, oli huvitatus vastukülaskäigust juba ainuüksi selle tõttu suurem.

Kaugemale igapäevamuredest

Helene Toivanen kirjutab, et tänu sellele projektile on tal ka misjonitööl Myanmaris säilinud püsiv side Eesti kirikuga ja Kagu-Aasia olukorda veidi tundma õppinuna teab, kui olulised on soojad suhted kiriku sees. Tema jaoks on suur rõõm, et aastast aastasse on meil jätkuvalt kogudusi, kes tahavad ühe „karjakese“ Jumala ette kanda, jättes kõrvale erimeelsused, ning vaadata kaugemale iseenda igapäevamuredest. 

Tartu Maarja koguduses palvetatakse igal pühapäeval Viimsi koguduse eest. Sealse koguduse õpetaja Mikk Leedjärv ütleb: „Üksteise ja teineteise eest palvetamine ning Jumala armu ja ligiolu palumine on meile kristlastena igati loomulik ettevõtmine. Samas võivad meie palved vahel kujuneda liigagi üldiseks, nii on hea, kui ka kogudustena konkreetsemalt võtame palvesse mõne teise koguduse, et nende tegemised võiksid Jumala abil edeneda. 

Nii oleme viimase aasta jooksul Viimsis palunud Tartu Maarja kiriku taastamise edenemise eest, aga ka kõige muu Maarja koguduse elus toimuva eest, et Jumala arm ja õnnistus oleks nende üle! Teisi palvekätel kanda on suur arm ja eesõigus.“ Jumala armu ja hoidmist on Viimsi kogudusele palutud igal pühapäeval Tartus, aga õpetaja Timo Švedkol on tore kogemus teenimisest Rannu koguduses, kellega ta mõni kuu tagasi külastas eestpalvekogudust Jõhvis. 

„Oleme ristiinimestena rõõmsad, et Jeesus taastas meie ja Jumala vahelise osaduse. See rõõm avaldub ka meie eestpalvetes, sest võime Kristuse nimel palvetada kõigi inimeste eest, paludes Jumalal vastata nende palvetele vastavalt Tema tahtele. Alati kui palvetame üksteise eest, peame meeles, et Jumalal on väge tuua meie ellu muutusi ja õnnistust. Tehes koguduses jumalariigitööd, kogeme, et see püsib tihti just selle tõttu, et keegi kusagil palvetab meie eest,“ ütleb õpetaja Timo.

Rita Puidet

Eestpalvekogudused

Eestpalvekoguduste idee on kasvatada kristlikku osadust.

Soovist osaleda sel aastal eestpalvekoguduste grupis peaks teada andma hiljemalt 16. jaanuariks aadressil helenetoivanen@gmail.com.

Mõte eestpalvekogudustest sai alguse Helene ja Joona Toivaneni ühest külaskäigust Maarja-Magdaleena kogudusse, kus vestlusest Aivo ja Heidy Prükiga sai idee selgemad piirid. 

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)