Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sigrid Põld: Euroopa kirikumuusikud kohtusid Budapestis

23.11.2022 | | Rubriik: Kirikuelu

Euroopa 15 erineva maa kirikumuusikud poseerivad ühisfotol Ungari evangeelse luterliku kiriku kirikumuusika kooli ees Fótis. Erakogu.

Ajal, mil suhtlus on kolinud jõuliselt erinevatesse veebikeskkondadesse. Ajal, kus igasuguseid vahetuid kohtumisi ja suhtlemisi on jäänud vähemaks ning kiputakse pigem konverentse, assambleesid, koosolekuid, väljasõite, koolitusi ja seminare ära jätma või edasi lükkama, korraldasid Euroopa protestantlike kirikute muusikud oma kohtumise siiski päriselt, näost näkku kohtudes. 

Seekord saadi kokku sügiseses Budapestis. Vahepealsed keerulised aastad on ka sellele konverentsile mõjunud – nii jäi ära üks kohtumine Viinis ja üks Strasbourgis. 

Sotsiaalmeediast on kasu

Hea meel on selle üle, et vaatamata kohtumiste ärajäämisele on üksteisega suhtlemine säilinud – ikka peamiselt interneti vahendusel. Kirudes seda sotsiaalmeediat ühes ja teises patus, ei saa seejuures siiski salata, et sellest on ka väga palju kasu. Eriti kiirete küsimuste lahendamisel. 

Vähemalt minul on sellest olnud tohutu suur abi meie uue lauluraamatu koostamise töös. Kui mul tekib küsimusi mõne laulu originaali osas või hümnoloogilisel teemal, olen kirjutanud ka lauluraamatukomisjoni koosoleku ajal mõnele kirikumuusikule üle maailma ja küsinud kiirelt vastust – ja see vastus tuleb. Enamasti mõne minutiga.

Just selliste suhete ja koostöö loomiseks on Euroopa kirikumuusikute konverents olnud suurepärane kasvulava. Tunnetan seda eriti nüüd, kui käimas on meie lauluraamatu koostamine. Tutvused ja kontaktid aitavad leida lahendusi ja vastuseid väga paljudele küsimustele. Lisaks on hindamatu lauluvara, mida saame omavahel vahetada. 

Muljet avaldav vastuvõtt

Mida siis muusikud sel korral arutasid? Üle aasta, kui kohtumised toimuvad erinevates riikides, on peamine teema kohaliku kirikumuusika valdkonnaga tutvumine. Vaheaastatel toimuvad konverentsid Strasbourgis ja neid nimetatakse töökonverentsideks, kus on arutelu all mingid kindlad valdkondlikud probleemsed küsimused.

Ungaris olid meid vastu võtmas reformeeritud kirik ja evangeelne luterlik kirik. Neist esimene on väga suure kogukonna ja koguduseliikmete arvuga. Evangeelne luterlik kirik aga nende kõrval pisike. 

Nagu tavaliselt, annavad korraldajad ja vastuvõtjad endast parima, et tutvustada oma kiriku väljapaistvaid tegevusi ja tugevusi. Kes on Budapestis käinud, see teab, et Pesti poolne linn on täis kõrgeid ja uhke arhitektuuriga hooneid. Ühes neist asub reformeeritud kiriku keskus. Hoone on justkui loss – kõrged laed, avarad trepid, mis kaetud sametvaipadega, suursugused ja uhked saalid, nii et ei oska istuda ega astuda. 

Vastuvõtt oli muljet avaldav. Lisaks rikkalikule õhtusöögile tutvustati meile selles hoones ka äsja trükist tulnud uut lauluraamatut. Räägiti pikemalt ungari koraalide ajaloost ning lauldi ja laulsime koos eri meloodiate erinevaid interpretatsioone. 

Külastasime ka reformeeritute kirikuid, mis vastupidiselt toretsevale keskushoonele on lihtsad, ilma kaunistusteta kirikusaalid. 

Evangeelsetele luterlastele kuulub samuti Budapesti linna Pesti kaldal suur mitmekorruseline hoone, milles asuvad muuseum, koolimaja, koosolekute saal ning külgepidi on hoone seotud ka kirikuga. Just selles, evangeelse luterliku kiriku koolis saime osa ungari muusikamaastiku uhkusest – Kodály süsteemist.

Osalesime 8. klassi muusikatunnis, mis oli üles ehitatud relatiivsele süsteemile ehk siis lauldi terve tund JO-LE-MI süsteemis laule ning viibeldi käemärkidega. Tulemus oli muljet avaldav! Eriti tore, et lapsed kasutasid laulmiseks kiriku lauluraamatut. Pisikeses formaadis raamat oli neil kõigil endal kaasas. Minu jaoks sai seal teoks lauluraamatu ajalooline mõõde – lauluraamat on kasutamiseks kodus, koolis, kirikus.

Klaver oli ka köögis 

Ühel päeval õnnestus ka Budapestist välja sõita. Käisime evangeelse luteri kiriku kirikumuusikute koolis. Tegemist on vana villaga, mille kirik on päranduseks saanud. Koolitused toimuvad seminaridena, enamasti nädalavahetustel. Kõige põnevam aga oli jutt sellest, kuidas nad noori kirikumuusikuid harivad. 

Igal suvel toimuvad paarinädalased suvekursused. Lapsed/noored vanuses 10–17 aastat tulevad kohale, elavad kolme- kuni kuuekesi tubades ning tegelevad pilliõppega hommikust õhtuni. Sõna otseses mõttes. Kõikides magamistubades oli üks või kaks klaverit või harmooniumi. Lapsed pidid nii õhinas olema, et on kehtestatud ranged kellaajad, millal harjutada tohib – mitte enne kella 7 hommikul ja mitte hiljem kui 22.30 õhtul. 

Maja pidi igal suvel lapsi täis olema. Laagrite lõpus toimuvad kontserdid ja eksamid. Valmistatakse ette suurvormide ettekandeid jms. Iga laps mängib oma eksamil just sellise tasemega teose, nagu ta kohapeal on õppinud. Nägime videot lapsest, kes mängis orelieksamil. Ta oli istunud oreli taha kaks nädalat varem ja see, mis sealt välja tuli, oli väga tubli tulemus. 

Selline muusikamaja jättis unustamatu mulje! Ei midagi toretsevat ega uhket. Lihtsalt üks vana villa, mis mõjus pisut isegi nõiduslikult, sest polnud seal tehtud euroremonti vms – kirik elab väga vaeselt –, kuid see muusika, mis seal sõna otseses mõttes vastu vaatas! Nägin vähemalt 30 klaverit, harmooniumit ja nelja orelit! Rääkimata veel muudest pillidest, ja need olid peamiselt magamistubades, voodite kõrval. Uskumatu. Muide – ka köögis oli klaver! Kujutan täiesti ette, kuidas lastel tekib hasart harjutada pilli, kui kõik teised ka mängivad.

Valmivad uued lauluraamatud

Samal päeval külastasime Kodály instituuti, kus meid ennast proovile pandi – kirikumuusikud pidid pärast Kodály meetodist kuulatud loengut ise laulma, otse ja noodist. Hakkama saime, aga lihtne see polnud.

Ametliku programmi kõrval ja ajal toimub aga alati kõrvalprogramm ehk teisisõnu siseringi tegevus. Kirikumuusikute konverentsil tähendab see seda, et arutame rühmiti oma töö ja tegevuse muresid ja rõõme, vahetame lauluraamatuid, CD-plaate, lepime kokku üle riigipiiride toimuvaid kontserdireise jms. 

See kõik on väga põnev, edasiviiv ning sõna otseses mõttes igapäevases töös vajalikuks osutuv tegevus, nii nagu alguses kirjeldasin. Just täna saabus mulle näiteks kaks lauluraamatut Šveitsist – ikka et paremat ja täpsemat informatsiooni meie lauluraamatusse saaks –, ning saatjaks just sellelt konverentsilt leitud kontakt. Eriti tore, et üle Euroopa on käimas lauluraamatute koostamine! Kui Ungari reformeeritud kirik sai äsja trükikojast raamatu kätte, siis evangeelne kirik alustas raamatu koostamist septembris. 

Olgu need interneti teel suhtlemised kui vajalikud, silmast silma kohtumised on siiski asendamatud. Saab kuulata erinevat kirikumuusikat, olla osaduses ja üksteisele toeks. Nii ongi lootust, et kui kõik hästi läheb, siis järgmisel aastal kohtume Islandil, kus samuti äsja valmis uus lauluraamat, ja ehk paari aasta pärast, kui meie raamat on valmis, kohtume kirikumuusikutega Eestis.

Sigrid Põld

kirikumuusik

Euroopa protestantlike kirikute kirikumuusikute konverents

Asutatud 1971. aastal

Keskne kogunemiskoht, üle aasta, on Strasbourg

Vaheaastatel külastatakse erinevaid maid, Eestis toimus konverents 2002

Käesoleval ajal osalevad aktiivselt Saksamaa, Holland, Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Island, Prantsusmaa, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Rumeenia, Šveits

2023 toimub Islandil

2024 Strasbourg

2025 kas Holland või Eesti                         

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)