Siberis on kokkuhoidev eestlaste kogukond
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Uudised / Number: 9. august 2017 Nr 30/31 /
Igal aastal saadab EELK misjonikeskus Eestist vaimuliku pidama surnuaiapüha jumalateenistust Siberisse Ülem-Suetukki.
Sõit Siberisse on pikk ja kulukas ning et kirikul napib selle jaoks raha, on vaimuliku sõitu toetanud siseministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu. Sel aastal oli minul võimalus Siberi eestlasi külastada. Eesti kogukond tähistab jaanipäeva Ülem-Suetukis juba 1851. aastast ja minu jaoks oli hämmastav, kuivõrd hästi on kohalik kogukond suutnud enam kui 160 aasta jooksul säilitada oma kultuuri ja keele.
Näiteks oli võimalus kohalikus kaupluses ostes suhelda müüjaga sulaselges eesti keeles. Lisaks kohalike inimeste entusiasmile mängib ilmselt rolli ka asula eraldatus muust maailmast. Kuid ennekõike on siin tegu inimeste püüdlusega säilitada oma keelt ja kultuuri. Nii näiteks püütakse lastelegi õpetada eesti keelt ja tuntakse muret selle üle, et kirikus pole püsivalt eesti soost vaimulikku.
Kogudus kuulub Ingeri kirikusse ja seda teenib nende vaimulik Vitaly Luchagov, kes kahjuks eesti keelt ei oska, kuid püüab siiski kogudust elus hoida. Kaunis luteri kirik näitab, et tegu on eesti oaasiga keset Siberit. Mitmete koguduseliikmete unelmaks on, et Eestist tuleks kasvõi keegi teoloogiaüliõpilane mõneks ajaks Siberisse ja aitaks seal hoida ning edendada eestikeelset elu, mille nõrgenemise märgid on näha.
Jaanitule tegemine ja surnuaiapüha on üks traditsioon, mis toob inimesi veel kokku ning on tore, et Eesti riik oma välismaal elavate rahvuskaaslaste eest hoolt kannab ja sinna vaimuliku saadab. Jaaniõhtu oli nagu Eestiski, süüdati jaanituli ning söödi šašlõkki, ainus suurem erinevus oli selle toimumise aeg. Siberis tähistatakse seda Juliuse kalendri järgi 6. juulil.
Surnuaiapüha oli jaanipäeval, 7. juulil. Siin on näha ilmselt õigeusu kiriku mõju kohalikule kogukonnale. Ka laulud olid venekeelsed. Kuid suhtluskeeleks oli enamasti eesti keel. Vana aja mõjudest andis märku see, et nii jaanitulel kui surnuaiapühal mängis puhkpilliorkester. Jaanitulel oli umbes 300 inimest ning surnuaiapühal üle 200 osaleja, mis näitab sündmuste olulisust kõigile. Palju inimesi tuli kohale ümberkaudsetest küladest ja Eestistki.
Tagasiteel jutlustasin veel Abakani luterlikus koguduses, mis kuulub Siberi luterlikku kirikusse. Sealgi oli kolm eestlast kohale tulnud, mis näitab, et meid jagub kõikjale maailma. Siberi reis näitas meie juurte ja kultuuri väärtustamise olulisust.
Kaido Soom
Pildigalerii:
