Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Setomaa tsässonad on kogutud kaante vahele

14.09.2011 | | Rubriik: Kirikuelu


«Setomaa tsässonad» esitab ülevaate Petserimaa tsässonatest ning nendega seotud kombestikust.

Tegu on kokkuvõttega viimase 10–12 aasta uurimistulemustest ning varasemate tsässonauurijate materjalidest, vahendab infoportaal www.setomaa.ee.
Raamatu (fotol esikaas) esimese veerandi moodustab neli uurimuslikku originaalartiklit, mis tutvustavad setode usukombeid, rahvapärimust, pühakuid ja ehituslikke iseärasusi. Artiklite autoritekst on Mare Piho, Heikki Valk, Sakarias Leppik ja Taavi Pae.
Kolmveerandi raamatust moodustab põhjalik kataloog 158 endise Petseri maakonna territooriumil asuva või teadaoleva hävinud tsässona kohta mõlemal pool praegust piiri. Iga tsässona kohta on lühikirjeldus, valik fotosid, väike asukohakaart ja pärimuslik teave.
Nii saab näiteks teada, et Mikitamäe tsässona seinapalgid on dateeritud 1694. aastaga, mis tähendab, et kohalikust soost on need raiutud enne Põhjasõja algust.
Väga suure tõenäosusega annab see alust arvata, et tegu on Eesti vanuselt teise puidust sakraalehitisega Ruhnu kiriku järel.
Peale faktilise info leiab raamatust hulga mitmekesist materjali Eesti ühe eripärase kultuuripiirkonna kohta.
«Tsässon ei ole ainult kabel,» ütles raamatu koostaja Raudoja Ahto. «Selle ümber on palju kõige muud – lisaks usundile ka kombestik, see on üks osa kultuurist. Erilised on nad selle poolest, et tegu on ehitusajalooliste objektidega, millelt on võimalik väga palju välja lugeda.»
Ehituslikult meenutavad tsässonad tihtipeale vana talusauna ja nii on nende põhjal hästi vaadeldav taluarhitektuuri areng.
Raamatust leiab ka uudset lähenemist kohalike tavade lahtimõtestamisel. Näiteks selles osas, et Setomaal on austatud ka selliseid pühakuid, kellel ei ole Venemaa ega slaavi kultuuriga suurt pistmist.
Nagu Floros ja Lavros – Illüüria arhitektid ja skulptorid, või Armeenia märterpiiskop Vlasios.
«Nende pühakute tõttu on lausa seto rahvakalendrisse tulnud nende pühakute päev – ühel puhul rollapäev ja teisel ulasepäev. See viitab väga kaugetele seostele Bütsantsiga ja mitte XVI sajandi Venemaa või vene esteetikaga,» rääkis üks raamatu autoritest, Värska ja Saatse koguduste preester Sakarias Leppik.
Eesti Kirik

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)