Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Seto etümoloogiast 1. osa

18.01.2012 | | Rubriik: Järjejutt


Eesti Kiriku lugejate reis suvisele Setomaale ja kohtumine sealsete inimestega on selle rahvakillu kultuuri ja pärimuse vastu tekitanud suuremat huvi. Alljärgnevalt avaldame Setomaal elava (aja)kirjaniku Ilmar Vananurme uurimuse «Seto etümoloogiast».


1.
Lev Tolstoi mahutas üle-eelmise sajandi viimase veerandi hakul (1871) Jasnaja Poljana kooli jaoks koostatud aabitsasse ka Pihkvamaalt 1851. aastal üles kirjutatud muinasjutu «Pärimus Suudoma mäest». Vene folklorist F. Buslajev märgib nime sarnasust Piibli Soodomaga. Mingi sarnane kõla on sellel ju Setomaaga.
Kui Friedrich Reinhold Kreutzwald 1849. aastal Pihkva- ja Petserimaa külades kohalikke eestlasi küsitles, siis oma ettekannetes märgibki ta neid kui Pihkvamaa ja Petserimaa eestlasi. Ta ei kasuta sõna «seto». Ilmselt ilmus see sõna mõnevõrra hiljem.
Kui me 1973. aasta suvel koos leedulasest sõbra Gintautas Kundrotasega Vilniuse ülikooli vene filoloogia üliõpilastena Petserimaa vene külades vene folkloori üles kirjutasime, ei tulnud veel pähegi mõelda Setomaa ja seto ja setu etümoloogiale.
Seto-sõna juurtest hakkasin mõtlema alles siis, kui XX sajandi lõpul juhtusin mitmeid kordi kuulma haritud inimeste abituid seletusi, et «setu» tuleneb sõnadest «ei see ega too». Kusjuures kõrgharidusega inimeste suust!
2009. aastal sai saja-aastaseks Willem Bucki poolt juba XX sajandi algul («Petseri eestlased», 1909) raamatusse kirjutatud oletus: «Mõned arvavad, et see nimetus sõnast «seätu» (segatud) on tulnud: «Petseri klooster katsus seda rahvast ju ammu venelastega segada – muretses Vene tsaaridelt maad, kuhu ta neid ja venelasi segamini elama asutas» – nii räägivad vanemad petserlased. Olgu nimega kuidas on – jätame ta uurijate hooleks, ning et selle maa elanikud eestlased on ja Petseri nende keskkohaks, siis nimetame neid Petseri eestlasteks.»
Nimetust Petseri eestlased, nagu juba mainitud, kasutas ligi poolsada aastat enne W. Bucki kirjatööd F. R. Kreutz­wald.
Kui mingit rahvast tahetaksegi paari sõnapaariga ristida, siis ega see korda küll ei lähe. No ei saa juurduda mingi halvustav sõnadeühendus: «ei see ega too = seto». Vaja on rahva oma nõusolekut. Ning kas ikka on Petserimaa eestlased venelastega nii ära segatud, et neid enam ära ei tunne? Kindlasti mitte, ei vanasti ega ka nüüd!
Kuid kahjuks on ikka olnud ja on tänapäevalgi üksjagu eestlasi, kes arvavad, et setud kõnelevad vene keelt! (Seda on näidanud mõned artiklid trükiajakirjanduses ja veel rohkem kommentaarid Petserimaad kajastavate artiklite kohta internetis.)
Ja nii on mitte vähe inimesi hakanud uskuma asjatundmatute isikute seletusi. See võib meenutada anekdooti pimedatest, kellest üks, kes lonti kompis, oli veendunud, et elevant on mao sarnane…

Nüüd, pärast paarikümne aasta pikkust vaagimist ja uurimist olen tulnud järeldusele, et kuna lisaks Kreutz­waldile on Petserimaal käinud ka mitmeid vene, soome ja saksa antropolooge, geograafe, hulga folkloriste mitmelt maalt, kaupmehi, muidugi ka Vene impeeriumi kartograafe, siis siia see «seto» koer maetud võib ollagi. Vene kartograafid näiteks olid need, kes panid väevõimuga meie mittevene küladele ja paikadele vene nimed (Obinitsa oli nende kaardil Ovinštšiste, Hilana = Filanova Gora, Härma oli Goremõkino jne) ning jäädvustasid need koostatavatele maa­­kaar­tidele.
Võõramaalastest haritud uurijad ei käitunud kartograafide kombel, vaid ikka küsisid, pärisid (loodetavasti), et mis on selle küla nimi, et mis maa see on ja kes teie ise enda arvates olete.
«Mis maa sjoo om? Sõda sõa järgi käü meist üle – mis tä muud, ku üts Sõto Maa om!»
Sellise vastuse võisid nii mõnegi küla inimesed anda võõramaalasest küsijale-küsitlejale, uurijale või õpetlasele. Kui neile, eriti folkloristidele, kes kirjutasid murdekeelt üles kuulmise järgi, vastati: «Sjoo on sõto maa, mi olõ sõto maa inemise’», siis, pangem tähele, õ-tähte ja isegi sellist häälikut ei ole saksa keeles. Ei ole ka balti keeltes: läti, leedu ning nüüdseks hävinud-hävitatud preisi keeles. Ja, oh imet – isegi meie sugulasrahval soomlasel ei ole õ-d! Või mis – ka meie saarlastel pole seda häälikut! Vene ы, mida vene-eesti transkriptsioonis märgitakse õ-tähega, hääldub hoopis teisiti kui eesti õ.
Ilmar Vananurm

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)