Seminar õigest laulmisest
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 18. veebruar 2004 Nr 6 /
9. veebruaril toimus Usuteaduse Instituudis kirikumuusikutele täiendkoolitus, kus teemat «Koguduselaul ja koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal 19. saj I poolel» avas dr Toomas Siitan.
Kirikumuusikas, nagu mitmel teiselgi alal, on läbi aastasadade vaieldud tõe üle. Milline on õige koguduselaul ja kuidas seda laulma peaks, selle üle on eriti palju arutletud 19. sajandil.
Vana laulmisviis
Siitan rääkis loengu sissejuhatavas osas vanematest, 17. ja 18. saj koraaliraamatutest, peamiselt käsitles ta aga 19. sajandil koostatud koraaliraamatuid, mis kajastasid olukorda nii Eesti- kui Liivimaal seoses orelite ehituse arenguga.
Kuidas orelimuusikat mängiti, on võimalik kergesti nootidelt lugeda, kuid küsimus sellest, kuidas kogudus samal ajal laulis, vaevab Siitani pead siiani. «Palju selle kohta teada ei ole,» väidab ta.
Tema sõnul on vana laulmisviisi ehk «old way of singing» kohta praktiliselt võimatu leida mõnd salvestust, kuulata saab seda tänapäeval vaid üksikutes isoleeritud kogudustes. Üht säärast mängiti ka seminaril.
Taastekitada illusiooni
Pikemalt käsitles muusikateadlane J. L. E. Punscheli koraalireformi 1830. aastatel, tema vaidlustest ja võitlustest «õige muusika» elluviimisel nii Eesti- kui ka Liivimaal. Tallinnas oli Punscheli vastaseks organist Hagen, kelle panust Eesti muusikaloos ei tasuks Siitani sõnul siiski mitte alahinnata.
Mõlemad nimetatud muusikud lähtusid traditsioonist, kuid J. A. Hagen enam elavast ja Punschel pigem illusoorsest traditsioonist. Toomas Siitani arvates ongi 19. sajandi koraali restauratsioon katse reprodutseerida illusiooni, mis kujutas ideaalis «luterluse kuldaega» 16.–17. saj.
Reform kestab
Reformi käigus suudeti enamus kogudusi ühehäälselt orelisaatega võrdsustatud noodivältustes koraale laulma panna, vähendades samal ajal kirikuliikmete isikupärast, kaunistustega ja «täiest hingest» laulmist. Selline stiil on jäänud luteri kiriku muusikat Eestis kujundama kuni tänaseni.
Eesti Muusikaakadeemia õppejõud dotsent Toomas Siitan kaitses oma doktoritöö 19. sajandi koraalireformist Läänemeremaades, «Die Choralreform in den Ostseeprovinzen in der ersten Hälfte des 19. Jahrhunderts», 2003. aastal Lundi Ülikooli juures.
Kristel Neitsov
