Esileht » Arvamused » Arvamus »

Selle aasta Vaimulike Konverentsi teemaks on “Kirik ja teoloogia”. Miks on teie arvates tarvis sellisel teemal rääkida?

26.01.2005 | | Rubriik: Arvamus

Kaisa Kirikal, Tartu Ülikooli usuteaduskonna bakalaureuseõppe tudeng.
Praegune aeg sunnib kirikut end üha uuesti ja uuesti sõnadega väljendama, leidma iseennast ja mõtestama oma olemust tänapäeval. Nii, nagu aeg muutub meie ümber, nii muutume ka meie aja sees. Seepärast ongi meil vaja eneste jaoks selgeks mõelda kiriku ja teoloogia vahekord: mida see tähendab praegusel ajahetkel kiriku jaoks, mida see tähendab teoloogia jaoks. Kirikut ei saa olla ilma teoloogiata ja teoloogiat ilma kirikuta. Lahutamatult kokku kuuluvatena ei saa need eraldi seisvatena eksisteerida. Selle aasta Vaimulike Konverentsi peateema püüabki ehk seda osa sõnastada ja lahti mõtestada. "Kirik ja teoloogia" tänavuse konverentsi peateemana on vajalik meie kiriku edasiliikumisel nii avarduvas Euroopas, kui ka meie pisikesel Eestimaal.
Kadri Pulk, UI tudeng
Mõlemad mõisted – nii kirik teoloogia – on väga mitmeti sõnastatavad mõisted ja vajaksid täpsustamist.
Kui teoloogiat käsitleda aruka mõtiskluse ja kõnelemisena kristliku usu, tema sisu ja sellest tuleneva üle konkreetses ajaloolises ja kultuurilises kontekstis, siis ei saa märkamata jääda, et usuteadus teenib kirikut igas kultuuris ja igal ajal.
Usupraktika on igal põlvkonnal erinev. Omal kombel otsime me kõik tõde. Tõde selle kohta, mis on ja mida pole. Kuivõrd on need lahutamatud ja kuivõrd need on seotud, sellele annab iga ajajärk oma vastuse.
Kaasaegne kristlus on ühelt poolt väga sügav usuline iseolemine ja teisalt täielik avatus kultuurile, millest saame selgust teda traditsioonist lähtuvalt mõtestades ja korrastades.
Priit Rohtmets, Tartu Ülikooli usuteaduskonna magistrant.
Kui ajalehti ja netikommentaare lugeda, siis saab üsna tõetruu pildi sellest, mida Eesti inimesed aastal 2005 religioonist ja selle kandjatest arvavad. See pilt on kahjuks enamasti negatiivne. Kindlasti on selles oma osa möödunud nõukogude perioodil ning seda iseloomustanud ateistlikul propagandal, mis praegu eesti ühiskonnas vägagi populaarne on. Just sellega kaasnebki halvustav suhtumine kirikusse, mis on aga enamasti põhjustatud teadmatusest. Kirikut seostatakse näiteks ristisõdadega, meie maa vägivaldse ristiusustamisega jne. Lühidalt sündmustega, mis toimusid 800-1000 aastat tagasi. Selle asemel tuleks enam puudutada teemasid nagu kiriku missioon ühiskonnas, kiriku õpetussõnum ja ka paljusid teisi küsimusi, mis aitaksid inimestel mõista, et kirik ja selle õpetus ning sõnum ei ole mitte inimese allutamiseks ega ahistamiseks, vaid aitamiseks.
Toomas Nigola,diakon, UI tudeng
Kirikust ja teoloogiast mõtlemise/kõnelemise ilmne vajadus on, et üks ei saa lihtsalt teiseta läbi. Mis oleks Kirik ilma teoloogiata? Või milline oleks teoloogia ilma Kirikuta?

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)