Selgust kihelkonnapiiride märgistamisse

Kiriku ja Eesti riigi ühiskomisjoni järjekordne koosolek, mida juhatasid peapiiskop Andres Põder ja regionaalminister Siim Kiisler, peeti 6. mail konsistooriumis.

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats andis koosolekul ülevaate 1. juulist kehtima hakkavast töölepinguseadusest. Seoses sellega on kirikul valida, kas vaimulikega sõlmitakse käsundusleping (EELKs teenistusleping) või tavapärane tööleping. EELK poolelt otsiti selgust, kuidas suhestub riikliku seadusandlusega kiriku põhikiri ja kirikuseadustik, mis on vaimulike töösuhete aluseks. Koosolekul otsustati, et konsistoorium saadab põhidokumendid ministeeriumisse, kes annab hinnangu ja soovitused  kiriku jaoks parima lahenduse leidmiseks.
Veel enne II maailmasõda väljastas Eesti valitsus luteri ja õigeusu kirikule pantkirjad, mille kustutamise võimalikkust arutati koosolekul koos rahandusministeeriumi esindajatega.
Praegu on käsil rahvastikuregistri tehniline uuendamine ja riigikogus menetlemisel perekonnaseisutoimingute seaduse eelnõu, mistõttu oli koosoleku päevakavas ka see teema. Puudutab see neid vaimulikke, kes on saanud või soovivad saada abielu registreerimise õiguse ja on kohustatud kontrollima registri alusel abiellujate esitatud avalduse andmeid.
Siseministeeriumile esitatakse nimekiri vaimulikest, kellele rahvastikuregistri kohta õpetust antakse, koolitus loodetakse läbi viia aasta lõpuks, selgitas Eesti Kirikule siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au.
Ühe teemana käsitleti punkte, mida tuleks võib-olla edaspidi muuta kehtivas muinsuskaitseseaduses. Kultuuriväärtuste alakomisjonis oli kõneks pühakodade riiklik programm, mille raames möödunud aastal korraldati muinsuskaitsealaseid täienduskoolitusi EELKs, sel aastal õigeusukirikutes.
Otseselt kõiki vaimulikke puudutavaks punktiks koosolekul oli kihelkonnapiiride märgistamine. Kommentaariks ütles peapiiskop Andres Põder, et kirikuseadustikust tulenevalt peavad kõik kogudused tänavu esitama oma teeninduspiirkondade ehk siis kihelkondade kirjeldused. Üles tuleb loetleda külad, mida üks või teine kogudus vaimulikult teenib.
Nii saab jälgida, et üle Eesti oleksid kaetud kõik külad. «Ettevõtmise mõte on, et kirikuõpetajad saaksid paremini täita oma ülesannet – teenida ühiskonda – ja hoida vaimset sidet koguduselähedaste hooldekodude, koolide, omavalitsustega. Nii määratleme täpselt piirkonna, mis jääb meie 165 kogudusest ühe või teise territooriumile,» ütles pea­piiskop.
Tegu on pikema protsessiga, mille tulemusena on plaanis koostada ja Interneti koduleheküljele üles panna maakaart, kus oleksid näha kõik piirkonnad. «Samas soovime saata sõnumi ühiskonda, kohalikele asutustele, et nad teaksid, missuguse koguduse poole koostöösooviga pöörduda,» ütles peapiiskop.
Kõnesolev kirikukihelkonnapiiride märgistamine pole seotud Eesti Rahva Muuseumi ettevõtmisega, sest peapiiskopi sõnul on tänapäeval rohkem kirikukihelkondi kui ajalooliselt. Kuid heal meelel näeb kirik muuseumi ettevõtmises koostöövõimalust, samuti võiks riik kaasata kiriku käimasolevasse haldusreformi, mille käigus võiks arvesse võtta vanu piire.

Rita Puidet