Slava Ukraine
Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Selge sõna, täpne mõte – piibli tõlkimisest tänapäeval 

02.11.2022 | | Rubriik: Kirikuelu


Mariina Viia (vasakult esimene) käsitles oma ettekandes ususõnastiku koostamisega seotud väljakutseid. Mati Schönberg.

Sellise pealkirja all toimus järjekordne Eesti Piibliseltsi piiblipäev, juba XXIX. 

Piiblikonverents toimus traditsiooniks saanud kohas, EELK Usuteaduse Instituudis, laupäeval, 29. oktoobril. Eesti Piibliseltsile olid abiks EELK UI ja Tartu ülikooli usuteaduskond.

Piiblipäev algas Marju Lepajõe juubeli meenutamisega ning oldi tänulikud tema tööle ja eeskujule. Võime öelda, et tema kreedoks oli, et tõlgitav tekst oleks selge ja arusaadav. Seekordne piiblipäev püüdis sellest ka rääkida.

Peeter Roosimaa oma ettekandes „Probleeme selge sõna ja täpse mõtte tõlkimisel“ rääkis, et mitukümmend aastat tagasi, kui ta Saksamaale õppima läks, paluti temalt, et ta hoolega välja uuriks, kuidas teatud sõnu tuleks täpselt tõlkida. Küsimus oli siis just apostel Pauluse kirjades olevates mõnedes sõnades. Seal tarkadesse raamatutesse süvenedes sai talle selgeks, et ega täpset tõlget polegi nii lihtne leida. Paljudel kreekakeelsetel sõnadel on mitmeid erinevaid tõlkevasteid. Mõju oli ka teoste autorite keelekasutusel, samuti kasutatud pärimuste sõnastusel ning sõnakasutuse kontekstil. 

Ettekandja peatus Markuse evangeeliumi tekstide juures, mis andsid hea võimaluse mõista, et piibli tõlkimisel on palju võimalusi. Oma ettekande lõpetas Peeter Roosimaa mõttega, et need mõned näited aitavad mõtiskleda piibli tõlkimise probleemide üle ja juhivad tähelepanu vajadusele toetada tõlkijate tööd.

Urmas Nõmmik peatus oma esinemisel usuteaduskonna projektil „Piibel kontekstis“, mis on koostöös Tartu Ülikooli Kirjastusega valmiv raamatusari, mille eesmärk on tuua eesti lugejani piibli raamatute ning nendega kõige lähemalt seotud kirjanduse (apokrüüfid, pseudepigraafid, Qumrani kirjutised jne) tekstikriitilisi uus- ja esmatõlkeid ning pakkuda nende juurde nüüdisaegset teaduslikult aluselt lähtuvat kommentaari. Ta tutvustas usuteaduskonna kodulehekülge, kus avaldatakse ilmunud tõlked (ilma kommentaaride osata) ning jooksvalt parajasti töös olevate tõlgete tööversioonid. Tõlketekstid valmivad nn seminaritöödena.

Eesti Kirikute Nõukogu ususõnastiku töörühma juht Mariina Viia käsitles oma ettekandes „Quo vadis, dictionarium religionis christianae estonicae?“ ususõnastiku koostamisega seotud probleeme ja väljakutseid. Arutamiseks ja tagasiside saamiseks esitati ettekandes terve hulk usulisi mõisteid. Konverentsist osavõtjad avaldasid oma arvamust väga aktiivselt. Loodame, et ususõnastiku tegijatel on oma valikute ja ettepanekute tegemisel kasu ka sellest konverentsist. 

Jaan Bärenson tutvustas oma ettekandes Vassili Popovi, komi piiblitõlkijat, kelle sünnist möödus mullu 100 aastat. V. Popovi unistuseks oli juba 1950ndatel aastatel tõlkida pühakiri komi keelde, luua komikeelne vaimulik laulik ning rajada komikeelne evangeelne kogudus. Piibel ilmus komi keeles aastal 1991, vaimulik lauluraamat ilmus 1984. aastal ja praegu tegutseb jätkuvalt Sõktõvkaris komi evangeelne kogudus.

Loodame, et piiblipäevad annavad jätkuvalt võimaluse tutvustada piibli tõlkimise ajalugu ja tänapäeva. 

Jaan Bärenson,

piibliseltsi peasekretär

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)