Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Selge siht on aidanud akadeemial edasi kesta

13.02.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Tartu teoloogia akadeemia on 20 aasta jooksul andnud tuule tiibadesse 90 lõpetajale. Praegu on nimekirjas 40 üliõpilast. Koolielus on olnud raskemaid ja kergemaid aegu, aga eesmärk anda oma õpilastele eluks hea teoloogiline ja humanitaarne vundament on alati olnud peamine.

Ümberringi valitseb vaikus, kui õppeprorektor Siimon Haamer kolme õppeklassiga hubastes ruumides Ujula tänavas ringkäigu teeb. See on teine hoone, kus kantselei ja loenguruumid on ühe katuse all. Praegust maja tuntakse kui endist Arsi oma, ka varem Vanemuise tänaval asunud ruume renditi Tartu kunstnike liidult.
Omaaegsest ideest saada Lossi tänavale päris oma maja ei tulnud midagi välja, kuigi kaks aastat pärast akadeemia asutamist 1995. aastal maja pühitseti ja seinale pandi selle puhuks mälestustahvel. Tehti omajagu tööd: tõsteti katust, pandi uuski peale, paigaldati kommunikatsioonid, vahetati katusekorruse vahelagi, meenutab Siimon.
Õppemaksuta erakoolil käis ettevõtmine siiski üle jõu ja asjast loobuti. Kohtuprotsessi tulemusena saadi kolmandik kulutatust tagasi; ega muud üle jäänud, kui tuli olukorraga leppida. Inimesed mõtlesid, aga Jumalal olid teised plaanid. «Kui Jumal ei ehita koda, siis näevad hoone ehitajad vaeva ilmaaegu,» tsiteerib Siimon kirjasõna.
Seda enam keskendus kooli asutaja rektor Eenok Haamer mõttekaaslaste ja abilistega sisulisele poolele. Kool on möödunud aastate jooksul ennast tõestanud ja kohaneb muutuva maailmaga.

Katmata valdkonnad
Paljud Eenok Haameri algatatud usuõpetajate kursustel õppijatest, keda Tallinnas ja Tartus oli kokku sadakond, kandideerisid vastloodud kooli, et saada kõrgharidus. Oikumeenilise maailmavaatega kooli sihiks sai pakkuda lisaks teoloogilistele teadmistele tarkust muudes kirikule vajalikes valdkondades. Nii hakati lisaks usuõpetuse õpetaja ja vaimuliku erialale õpetama hingehoidu, kristlikku noorsootööd ja meediat. Taolist kogemust polnud seni ühelgi õppeasutusel.
«Meie eesmärk oli ja on valmistada ette inimesi, kellel on hea teoloogiline ja humanitaarne vundament,» ütleb õppeprorektor. Olulises mahus õpetatakse kirjandust, stilistikat, eesti muusika ajalugu, ajalugu, kunstiajalugu, rahvausundit, rahvakalendrit, etnoloogiat.
Samas on õppekavas psühholoogia, sotsioloogia ja ühiskonnateaduste ained, et inimene oskaks ennast ühiskonnas määratleda. «Me ei saa anda kellelegi tööraamatut, igaüks peab ennast ise tõestama,» ütleb Siimon Haamer. Ja lõpetajad on elus hästi toime tulnud, teab ta.

Puudub formaalsus
Väikses koolis ei jää keegi märkamatuks. Ükski õpilane ei saa loengusaalis istuda tundmatuna ja ühegi õppejõu mõju ei piirdu ainult teadmistega – kogu tema isiksusel on oluline osa. Esimesteks toetajateks, nõuandjateks ja õppejõududeks olid Evald Saag ja Elmi-Johanna Pata. Koolile osteti kasutatud auto, et Evald Saag Tallinnast Tartusse loengule tuua.
«Pakkusime Evaldile lugeda nii palju loenguid, kui ta vähegi jaksas. Ta oli minu kõige tugevam partner ja toetaja,» meenutab Eenok Haamer algusaega. Õppejõuna on ametis olnud Lehte Hainsalu, Toom Õunapuu, Heikki Silvet, Vallo Ehasalu, Naatan Haamer, Tarmo Linnas, Silja Härm, Mervi Raudsaar, Liina Kilemit, Ain Riistan, Riho Saard, Aivar Sarapik.
Eenok Haamer, isalik ja kodune, on loonud koolis perekondliku õhkkonna. Tavapäraselt sinatavad kõik kõiki, kuigi see õpilastel ei taha kergesti välja tulla. Aga kaasa aitavad sellele ühised jõulupeod ja suvelaagrid, mis viimastel aastatel on peetud Tagametsa skaudilaagris, kus puude vahele on sisse seatud ja pühitsetud väike metsakirik. Kaks aastat tagasi istus jumalateenistuse ajal õpilaste seas pingil ka peapiiskop abikaasaga.
Lähedane suhtlemine, üksteise toetamine, ühised palvused ja üksteise eest palvetamine tõstavad argielu tavapärasest kõrgemale. «Kooli rektor on Jeesus Kristus, mitte mina,» ütleb Eenok Haamer, kes enda isiku jätab tagaplaanile.
Sellest sügava hingega koolist on luteri kirikusse tulnud aastate jooksul tööle 15 vaimulikku.

Jätkuvalt inimesele abiks
Kuna kristliku noorsootöö ja meedia vallas tegutsemine on kogudustes vabatahtlik, siis ei saa eeldada neil aladel kõrgharidust ja vajadus mõlema eriala järele on vähenenud, sel õppeaastal neile vastuvõttu ei olnud. Juba mitu aastat ei õpetata religiooniõpetajaid – seda võimalust pakuvad teised kõrgkoolid, aga populaarsust on kogunud hingehoiu eriala.
Viimane kujutab endast spetsialiteeti, milles tuleb omandada erialased oskused ja teadmised. «Ainult ühele rõhku panna ei saa,» rõhutab Siimon põhjendades, miks see õpe on kestnud neli aastat. Ja lisab: «Oluline pole ainult teadmiste kogumine, vaid kasvamine.»
Kolmanda aasta lõpuks on omandatud vajalikud oskused, aga et heaks hingehoidjaks saada, on vaja enamat. «Tuleb kasvada usus. Sa mitte ainult ei pea teisi ära kuulama, vaid pead oskama neile abi pakkuda ja ise seejuures mitte läbi põlema,» selgitab Siimon eriala olemust.
Sügisest, ühinemise järel usuteaduse instituudiga, muutub õpe hingehoiu erialal siiski kolmeaastaseks. Sellega tuleb hakkama saada, õnneks lisab kindlust teadmine, et aasta-aastalt on kasvanud õppima asujate keskmine vanus, mis praegu on 35–37 eluaasta vahel.
«Inimesed ei tule akadeemiasse lihtsalt mingit teadmist saama, maailmavaadet kujundama või tarkust koguma. Sageli on üks kõrgharidus juba omandatud, elus üht-teist kogetud ja nüüdne teadlik valik annab väga hea kvaliteedi lõpetajate näol,» on Siimon optimistlik. Lõpliku ühinemiseni jäänud umbes nelja kuu jooksul lasub koolil vastutus üliõpilaste ees, et tagada neile sujuv üleminek, aidata lõpetada pooleliolevad õpingud või suunata nad ümber teisele erialale.
Igal juhul tähistab Tartu teoloogia akadeemia jumalateenistuse ja konverentsiga homme ja ülehomme oma 20. sünnipäeva. 1. juulist kannab kool juba nime usuteaduse instituudi Tartu teoloogia akadeemia.
Rita Puidet

Tartu teoloogia akadeemia
Asutati 16. septembril 1992.
Esimesed üliõpilased võeti vastu jaanuaris 1993, õppetöö algas 1. veebruaril.
1995 lisandusid õppekavva pedagoogika, hingehoiu, meedia ja noorsootöö eriala.
2006–2009 kehtis praktilise teoloogia magistriõppe koolitusluba.
1. juulil 2013 liitub usuteaduse instituudiga.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)