Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Segakoor Sauer tähistas 125. aastapäeva

16.02.2011 | | Rubriik: Kirikuelu, Tähtpäev

Nimi Sauer kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks. Erakogu
Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor, mis 2006. aasta augustikuust kannab nime Sauer, on tegutsenud juba 125 aastat.

Koori nimi sümboliseerib restaureerimisel olevat Kuressaare kiriku 19. sajandi lõpust pärinevat Saueri orelit. See tõik kohustab koori olema alati ja kõikjal vaimutemplile omaseks muusikaliseks majakaks.
Segakoori enam kui sajandi pikkuses olemasolus on ette tulnud paremaid ja halvemaid aegu. Mõnda suuremate koosseisudega ette võetud muusikaettekannet võiks pidada lausa ajalooliseks kõrghetkeks.
Nõudlik repertuaar läbi aegade
1932. aastal esitati koos solistide ja orkestriga Kuressaare Eesti Seltsi saalis Franz Joseph Haydni oratoorium «Loomine». 1933. aastal tuli Kuressaare Laurentiuse kirikus kahel korral ettekandele Georg Friedrich Händeli oratoorium «Juudas Maka­beus».
Mõlemat suurvormi juhatas tollane kirikukooride juht ja organist ning Kuressaare Eesti Seltsi kooride ja teatri muusikajuht Joosep Aavik.
Viimasest lauluaastast võiks esile tõsta kindlasti Gabriel Fauré «Reekviemi» kahte ettekannet koos Pärnu Eliisabeti koguduse segakooriga Pärnus ja Kuressaares, mida juhatas Jaanus Torrim, orelil saatis Rita Naaber. Samuti osalemist mullu Pärnus Eliisabeti kiriku uue oreli pühitsemisel.
Selleks puhuks kirjutas helilooja Mart Siimer suurvormi «Te Deum» ühendkoorile, keelpillikvartetile, solistile ja kahele orelile. Segakooril oli au osaleda teose esiettekandel viiest koorist koosneva ühendkoori koosseisus.
Kui aastakümneid tagasi olid liturgilised suurvormid tihti kirikukooride repertuaaris, siis tänapäeval on sellised ülendavad viivud jäänud suhteliselt haruldasteks. Loodetavasti tuleb neid kauneid hetki edaspidi tihedamini.
Koori eellugu võiks olla seotud Johannes Masbergiga (1855–1882), kes 19. sajandi teisel poolel oli enne oma varajast surma organist ja kirikusse Saueri oreli ehitamise initsiaator.
Meeskoorist alguse saanud
24. detsembril 1880 esines esmakordselt eesti koguduse jumalateenistusel kümneliikmeline meeskoor, mida juhatas Jüri Etruk. Tema juhatusel astus 1885. aasta esimesel advendil esmakordselt üles ka senise meeskoori baasil loodud koguduse segakoor.
Vanimaks teadaolevaks lauluks segakoori Sauer repertuaaris peaks olema saksa helilooja Georg Joseph Vogleri «Hosianna».
Segakooril Sauer on muusikajuhte ja dirigente olnud palju. Esimeseks koorijuhiks oligi aastatel 1885–1912 Jüri Etruk. Kaks aastakümmet on dirigendiks ja muusikajuhiks olnud ka Joosep Aavik.
Dirigentidena saan nimetada veel järgmisi nimesid: Otto Tambur, Anne-Mai Salumäe, Tiina Luhamets, Ludmilla Toon, Ester Naagel, Madli-Maarja Vainokivi ja Jaanus Torrim. Praegu juhatab koori Ester Soe ja kontsertmeister on Rita Naaber.
Tavapärasema koorielu hulka kuuluvad iganädalased kooriharjutused, mis toimuvad olulisemate esinemiste eel lausa mitu korda nädalas. Esinemisi on kooril olnud ja tuleb loodetavasti ka edaspidi mitmeid. Olulise osa moodustab laulmine jumalateenistustel.
Peale selle on esinetud Saaremaa maakirikutes, külas on käidud sõpruskogudustel Eestimaal ja ka raja taga, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Tšehhimaal.
Osa on võetud vaimulikest laulupidudest Pärnus ja Tartus, üldlaulupeost «ÜhesHingamine» Tallinnas ning Saarte praostkonna laulupühadest.
Jätkugu segakooril Sauer väärikust oma nime auga edasi kanda ning teenida Issandat rõõmuga!
Rainer Rein,
segakoori tenor

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)