Esileht » Uudis » Uudised »

Segadus erakoolide rahastamisega

04.11.2015 | | Rubriik: Uudised

Haridusministeeriumi saali on kogunenud erakoolide esindajad. Petitsioon.ee keskkonnas on erakoolide toetuseks antud üle 5000 hääle. Hääletada saab 13. novembrini. Tiit Kuusemaa

26. oktoobril toimus Tartus haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) erakoolide juhtide ja pidajate koosolek, millest võtsid osa ka kristlike erakoolide esindajad.

Koosolekule kogunenud vaagisid olukorda, mis on tekkinud seoses erakoolide rahastamisega. Eestis on 47 eraalgatuslikku koolipidajat, kes peavad 56 kooli, kristlikud on neist 9. Erakoolide eelarve moodustavad haridustoetus, tegevustoetus ja maja kulud ning tugiteenused. Kahte esimest on siiani toetanud riik ja kohalikud omavalitsused (KOV), viimane kulu on kaetud õppemaksust ja muudest tuludest, nt annetustest.
Kevadest on kirgi kütnud HTMi plaan muuta erakooliseadust (EraKS). Muutmise põhjuseks on riigikohtu otsus 28. oktoobrist 2014, et EraKS § 22 lõike 2 (mis jõustus 1.09.2011) järgi kohustus toetada erakoole tegevustoetusega ei ole olemuslikult omavalitsuslik ja on põhiseadusega vastuolus selles mõttes, et pole õigusakte, mis näeksid ette KOVile EraKSga pandud kohustuste rahastamise riigieelarvest. Seega viitas riigikohus, et vahendid tegevustoetuseks peaks andma riik.
Koosolekul Eesti Kristlike Erakoolide Liitu ja Kaarli kooli esindanud Jaak Aus nentis: «Oleme äraootaval seisukohal. Senine riigipoolne erakoolide kaasamine läbirääkimisprotsessi on olnud pigem formaal­ne. Meid on kutsutud laua taha, aga arutelu, kuidas olukorda mõistlikult lahendada, pole olnud. Ministeeriumis peetud koosoleku rõhuasetus oli, et võtame aja maha ja mõtleme rahulikult asjad läbi.»
Justiitsministeerium (JM) jättis eelnõu 20. oktoobril kooskõlastamata ebapiisava vacatio legis’e (mõistlik kohanemisaeg, mille jooksul erakoolidel oleks võimalik oma tegevust ümber korraldada) ja puuduliku mõjude analüüsi tõttu.
Kui HTM on rahastamisskeemi muudatust põhjendanud vajadusega koolivõrku korrastada, siis JM viitab: «Jääb ebaselgeks, kuidas kavandatavad muudatused sellele kaasa aitavad. Enamgi, alles viis aastat tagasi võeti vastu muudatused, millega erakoolidel tekkis võimalus tegevuskulude toetust saada, ning toona ei leitud, et see koolivõrgu korrastamist segaks.»
Lisaks osutab JM, et kui erakoolid jäävad ilma neile ette nähtud toetustest, võib see kaasa tuua nende sulgemise ning piirata seeläbi lastevanemate südametunnistusvabadust. Näiteks on erakoolid Eestis praegu ainus võimalus vanematel tagada oma lastele kristlik haridus.
Toomkooli direktorit Egle Viilmat teeb murelikuks võimalik sunnitud õppemaksu tõstmine, sest juba praegu vajab nende kooli 134 õpilasest umbes 30 õppemaksusoodustust: «Kristlikesse koolidesse pannakse lapsi reeglina põhimõtete ja väärtuste pärast, mitte et on võimalik maksta.»
Koosolekul võeti vastu avalik pöördumine, milles juhiti tähelepanu, et seaduse muudatusega võetakse turvatunne erakoolide lastelt ja nende peredelt ning see toob kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. 2014/2015. õppeaastal õppis eraalgatuslikes kogukonnakoolides 5624 õpilast ja õpetas 849 õpetajat.
Kätlin Liimets

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)