Seaduse täitmine või jõulukink

Lõppenud aasta süütalastepäeval toimus Vabariigi Valitsuse korraline istung. Minister Jaak Aabi ettepanekul oli päevakorras raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile (EELK-le sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks). Otsustati eraldada vahendid tagastamatu toetusena.
Sama päeva Postimehe juhtkiri esitab kahtluse: „Samas tuleb küsida, millist hinda kompromissi eest ikkagi maksti ehk mis on kokkuleppe tegelik sisu, kui pikka aega vindunud asjas leitakse lahendus sõna otseses mõttes üleöö ja asjaolud pole seejuures kuigi läbipaistvad ning see, mis välja paistab, tundub kummaline.“
Omandireformi aluste seaduse täitmine oleks olnud lihtsam ja arusaadavam. Mis on siis seadusesse kirjutatud? Paragrahvi 12 kolmanda lõike viienda punkti kohaselt ei kuulu vara tagastamisele, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul Vabariigi Valitsus otsustab tagastamata jätta kultuuri- või riikliku kaitse all oleva objekti.
Taolist käitumist valitsusele soovitas Tallinna linnvolikogu pea kümme aastat tagasi. Tollal otsustas riik kultuuriministeeriumi ettepanekul vaidlustada hoopis õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni otsuse tunnistada EELK õigustatud subjektiks Niguliste kiriku hoone suhtes. Riik väitis, et hoonet ei ole natsionaliseeritud. Tallinna Halduskohus jättis 7. aprillil 2009 riigi kaebuse rahuldamata.
Tallinna Ringkonnakohus ei rahuldanud 12. märtsil 2010 ka riigi apellatsioonikaebust ja nentis: „Vara võib olla tagastamisele mittekuuluv, mistõttu tuleb otsustada vara kompenseerimise küsimus.“
Riigikohtu loakogu ei võtnud 10. juunil 2010 kassatsioonikaebust menetlusse ja Tallinna linn oli võitnud kohtuvaidluse.
Kirik taotles endise kirikuhoone tagastamist. Tekkis küsimus, kas hoone on endisel individualiseeritaval kujul säilinud. Hoone põles 1944. aasta märtsis ning taastati. Omandireformi aluste seaduse kohaselt ei ole ehitis endisel individualiseeritaval kujul säilinud, kui kapitaalremondi või ümber-, peale-, alla- või juurdeehituse tõttu lisandunud väärtus moodustab vähemalt 3/4 ehitise koguväärtusest.
Ekspertiis valmis möödunud aasta märtsis ja selle kohaselt on hoone säilinud 35% ulatuses. Kui kapitaalremondi või juurdeehituste tõttu ei kuulu hoone tervikuna tagastamisele, siis tagastatakse mõtteline osa, mis vastab säilinud väärtusele vastavale osale.
Mis oleks saanud siis, kui valitsus otsustanuks jätta hoone kui oluline kultuuriobjekt tagastamata? Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 13 esimeses lõikes on kirjutatud, et kui vara ei tagastata, siis kompenseerib selle riik seaduses sätestatud ulatuses ja korras. Kuni erastamisväärtpaberite kehtimise lõpuni kompenseeriti vara erastamisväärtpaberites, hiljem rahas.
Vabariigi Valitsus valis kompenseerimise asemel teise tee. Möödunud aasta 14. detsembri istungil muudeti Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korda. Nüüd võib anda toetust kirikule sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks. Tagastamatu toetus eraldatakse kalkulatsioonide ja põhjenduste alusel sihtotstarbelisena ja selle kasutamiseks sõlmitakse leping. Raha sihipärast kasutamist kontrollitakse.
Valitsus põhjendas määruse muutmist järgmiselt: „Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts tegid ettepaneku kasutada omandireformi reservfondi vahendeid toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise säilimise tagamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940-ndatel omanikelt mitmeid rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (talud, seltsimajad, kirikud, koguduste hooned jne), mis pärast aastakümnete pikkust puudulikku hooldust tagastati omandireformi käigus seisundis, mis ohustab nende säilimist ja eesmärgipärast kasutamist. Nende objektide säilitamine ja taastamine nõuab omanikelt, sh usuühendustelt sageli ülejõukäivaid materiaalseid kulutusi.“
Ajakirjandus kommenteeris valitsuse otsust jõulukingina või siis indulgentsina, teadmata küll, millise süüteo kahetsemisel. Puudu jäi süvenemisest seaduse sättesse ja toimunud vaidluse sisusse. Kingitus ei saa olla ka sihtotstarbeliselt kasutatav ja kontrollile allutatud. Kirikuvalitsus on teada andnud, et loobub Niguliste kirikuhoone tagastamise taotlusest.

 

 

 

 
Vootele Hansen,
kolumnist