Esileht » Arvamused » Kolumn »

Säutsuv mõtleja, arvamusliider, teoloog, peapiiskop

23.10.2013 | | Rubriik: Kolumn

15. oktoobril valiti uueks Rootsi kiriku peapiiskopiks 58aastane Antje Jackelén. Saksamaal sündinud ning nii Saksamaa kui Rootsi kodakondsust omav, abielus (abikaasa on preester), kahe tütre ema on esimene naine peapiiskopi ametis.
Üheks peamiseks väljakutseks peapiiskopi ametis on ilmselt vähenev kirikuliikmelisus (Rootsi umbes 9,5 miljonist elanikust 6,5 miljonit on Rootsi kiriku liikmed). Kirik ise ei ole aastast 2000 küll enam riigikirik, ent ta toimib endiselt üsna ühiskondliku institutsioonina.
Näiteks kui aastal 2009 Rootsi parlament seadustas samasooliste abielu (jõustus 1. mail), siis veel sama aasta lõpuks oli Rootsi kirik muutustele reageerinud ning olukorraga kohanenud, nii et samasooliste abielutseremooniaid hakati läbi viima ka kirikus.
Kui esimene naisvaimulik ordineeriti Rootsi kirikus aastal 1960, esimene naispiiskop aastal 1997, siis Antje Jackelénist saab esimene naine peapiiskopi ametis alates 15. juunist 2014.
Ka võib Jackelén kujundada Rootsi peapiiskopi ametirolli ümber umbes samamoodi nagu Toomas Hendrik Ilves on muutnud seda, kuidas eestlased kujutavad ette üht Eesti Vabariigi presidenti (säutsub öösel Twitteris).
Nimelt mõlemad on aktiivsed arvamusliidrid, sotsiaalmeedia kasutajad ning ka regulaarsed säutsujad (vt https://twitter.com/BiskopAntje ja https://twitter.com/IlvesToomas).
Jackeléni kohta infot otsides üllatusin, kui sattusin põgusalt lugema tema teadustööd, iseäranis seda, mis pärineb tema Lundi piiskopi ametis oleku (alates 2007) eelsest ajast. Tübingenis ja Uppsala ülikoolis teoloogiat õppinud ning Lundis ja Chicagos õppejõu ametit pidanud Jackelén on kirjutanud seitse monograafiat ning umbes 80 teadusartiklit.
Olles olnud avalikus elus kirjanik, kolumnist, mõtleja ja arvamusliider, ülikoolides teadlane, õppejõud ja intellektuaal ning kirikus vaimulik ja organisatsiooni juht, on tema mõtted tekitanud suurt vastukaja.
Pigem teadusliku mõttevahetuse kontekstis on ta öelnud, et ei näe vastuolu selles, kui samaaegselt usutakse Jumalasse ja ka evolutsiooni, ning on pidanud neitsistsündi metafooriks, mitte ajalooliseks sündmuseks.
Kui sellised seisukohad on kohanud kriitikat kirikuringkondades, siis teiselt poolt iseloomustab tema lähenemist teadusele ja teoloogiale see, et ta ei eelda, et teadus on sekulaarne ning vaid teoloogia ja religioon tegelevad ilmutusliku mõttega.
Sellise vaate kohaselt ei vastandu mitte religioon teadusele, vaid fundamentalism ja dogmatism nii teaduses kui religioonis kaasajastuvate ja isekeskis konkureerivate uskumuste vormidele.
Selline ülevaade põhineb vaid esmasel ja põgusal tutvumisel tema teadustöödega. Kui aga need teemad pakuvad huvi, soovitan Jackeléni töödele pilk peale heita (alustada võiks ajakirjast Zygon: Journal of Religion & Science).
Igaks juhuks tasub aga valmis olla ka selleks, et põgusa ülevaate saamise asemel võite jääda mõnda või mitut tema teksti planeeritust kauemaks lugema …
Kilp,Alar
Alar Kilp,
Eesti Kiriku kolumnist

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)