Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sakus on elav ja omanäoline kogudus

06.05.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Saku koguduse liikmed suure neljapäeva osadussöömaaega pidamas.Rain Soosaar

Luterlaste arv Eestis teadagi väheneb. Ilmalikus ajakirjanduses räägitakse juba sellest, mida teha koguduste justkui paratamatu väljasuremise järel tühjaks jäävate kirikutega. Ent samal ajal asutatakse EELKs ka hoopis uusi kogudusi, mis plaanivad uute kirikute ehitamist. Üks neist tegutseb Sakus.

Umbes viie tuhande elanikuga Saku alevik asub otse Tallinna külje all. Kohalikud luterlased on vennastekoguduse palvemajas koos käinud juba üle kahekümne aasta. Pühapäevaseid teenistusi on teiste seas läbi viinud Hageri õpetaja Jüri Vallsalu, kes hooldab Saku kogudust praegugi. Korraldati ka menukaid noorteüritusi. 2012. aastast on Sakus abiõpetajana teeninud Norra Misjoniühingu poolt Eestisse lähetatud Magne Mølster, kes muide ladusalt eesti keelt räägib. Järgmisel aastal asutati iseseisev Saku Toomase kogudus.

Teistest erinev
Käisin Saku koguduse eluga tutvumas suurel neljapäeval. Kohe alguses sai selgeks, et see kogudus on üsna omanäoline. Näiteks jumalateenistus toimus seekord õpetaja pool kodus. Maja keldrisaali oli kogunenud tosinkond osavõtjat. Selles, et kirikulisi vähevõitu on, pole maakoguduse puhul ju midagi harukordset. Ent arvestada tuleb, et kohal oli päris suur osa liikmetest, sest Saku kogudus on väiksemaid EELKs. Ei olnud mullu vist teist sellist kogudust, kus pühapäevasest jumalateenistusest võttis keskmiselt osa sama palju inimesi, kui oli liikmesannetajaid – nimelt kahekümne ringis.
Tõsi, tavaliselt toimuvad jumalateenistused siiski endiselt vennastekoguduse palvemajas. Suurel neljapäeval koguneti juba kolmandat aastat õpetaja koju selleks, et rõhutada kristlastevahelise osaduse tähtsust. Õpetaja Mølster meenutab, et juutidel on paasapühade keskseks sündmuseks perekonna ühine söömaaeg ning algkristlasedki käisid üksteise kodudes armastussöömaaega pidamas. Ka Saku koguduse jaoks on suure neljapäeva tähistamisel olulised eeskätt armulaud ja teenistusele järgnev ühine õhtusöök, mille ajal tavapäraselt arutletakse kristliku koguduse olemusega seotud teemade üle.
Mølsteri sõnul on aga ka muidu Saku koguduse üheks meeldivaks omapäraks kodune õhkkond, mis tuleb muuhulgas sellest, et liikmed üksteist hästi tunnevad. Võin kinnitada, et see torkab ka jumalateenistusele tulnud külalisele silma.
Samuti võis märgata mõndagi, mis mõnele tõsimeelsele traditsioonidest kinnipidamist eeldavale kirikulisele võiks ehk häirivana tunduda, ent mulle pigem sümpaatselt mitteformaalse mulje jättis. Lauldi ka laule, mida EELK lauluraamatus ei ole, ning ühte neist saatsid kirikulised koguni käeliigutustega, nagu on kombeks pühapäevakoolis. Piiblilugemise ja kirikupalve ajal teenisid kaasa ilmikud. Ka õhtusöögilaua ümber toimunud mõttevahetus osaduse teemal jättis mulje, et õpetaja pole ainuke, kes selles koguduses pühendunult vaimulike asjadega tegeleb. Magne Mølster lisab, et ta on seda teadlikult taotlenud ning rõõmustab koguduseliikmete innukuse ja aktiivsuse üle.
Kogudus ise on üsna mitmepalgeline. Keskealisi kuigi palju pole, peamiselt on kirikulised kas auväärses eas või siis hoopis kahe- ja kolmekümnendates eluaastates. Paljud noored, kes koguduse tegemistes kaasa on löönud, ei elagi ise kohapeal. Võib arvata, et nii erineva taustaga inimesi pole kerge ühte liita. Õpetaja Mølster tunnistab, et alguses oli see tõepoolest suur väljakutse, kuid nüüd olevat olukord paranenud. Sellele on kaasa aidanud ka jumalateenistusele järgnev kirikukohv, mis on koguduseliikmete vahelist suhtlemist märgatavalt elavdanud.

Elav ja mitmekesine tegevus
Veel üheks Saku koguduse eripäraks on kuulutustöö tähtsus. Selles löövad muide kaasa ka kaks Norrast saabunud noort misjonäri. Koguduse korraldatavate ürituste nimekiri on pikk ja suur osa neist on mõeldud mittekristlastele. Beebid koos vanematega on oodatud osalema beebilaulu tunnis, tüdrukute klubis räägitakse teismelistele huvipakkuvatel teemadel ning poisid saavad käia jalgpallitrennis. Nii pakutakse kohalikele inimestele huvipakkuvat tegevust ja kasutatakse samas võimalust neile kristlikku kogudust tutvustada, ilma et see pealetükkivat muljet jätaks. Vaimulikest üritustest korraldatakse palve-, koguduse- ja noorteõhtuid, tegutseb pühapäevakool ja väike gospelkoor.
Asjaolu, et mullu õnnistati üksteist leerilast, näitab, et tehtav töö kannab tasapisi vilja. Koguduse noortejuht Kristiina Seppel kinnitab, et rõõmu tegi ka tervelt neljakümne sakulase osalemine mullusel jõuluõhtu jumalateenistusel. See näitab, et kohalik rahvas on koguduse omaks võtnud.
Korraldada tänavaküsitlust selle kohta, mida kohalikud Toomase kogudusest teavad ja arvavad, polnud sedapuhku mahti. Õpetaja Mølster ise kinnitab, et kuigi oma nähtavuse suurendamiseks Sakus tublisti vaeva nähakse, on teha veel palju. Ta usub, et koguduse tuntusele tuleks kasuks seegi, kui unistused omaenda kirikust teoks saaksid.

Pühendunud liikmed ja abi väljastpoolt
Mõte, et nii noor ja väike kogudus suudab endale peagi kiriku ehitada, tundub pöörane. Ent õpetaja näib selle valmimises üpris kindel olevat. Ehitustöid on lubanud toetada sõpruskogudused Soomest. Projekteerimistööde jaoks raha leidmiseks olevatki juba häid väljavaateid.
Tõhusat tuge on Saku kogudus saanud mujaltki. Norra Misjoniühing maksab õpetajale ja tema eestlannast abikaasale Ave Mølsterile palka ning on andnud toetust arvuti, printeri, süntesaatori ja muu kogudusetööks vajaliku soetamiseks. «Aga meie suurimaks rikkuseks on inimesed,» kinnitab Magne Mølster. Mitte niivõrd tänu väljastpoolt tulevale abile kui vabatahtlikele töötegijatele on koguduseelu nii elav ja mitmekesine.
Õpetaja Mølster ütleb, et sellist kogudust nagu Sakus pole ta varem näinud. Suurem osa liikmetest lööb koguduseelus aktiivselt kaasa ja leidub ka palju innukaid noori. Kogudusega liitujatest on enamik sellised, kes pole varem usu ega kirikuga kokku puutunud. Mølsteri kodumaal Norras seevastu on inimesed üldjuhul ristitud ja leeritatud, aga kirikuelus löövad kaasa neist väga vähesed.
Saku kogemustest oleks õppida ka teistel EELK kogudustel. Paraku ei saa ilmselt kuigi paljud neist arvestada liikmete pühendumusega ega ka nii suure välise abiga nagu Saku kogudus. Selle aasta suurest neljapäevast jääb mulle meelde aga äratundmine, et luterliku rahvakiriku aeg on Eestis ümber saamas, mistõttu EELK peab õppima tegutsema sarnastes oludes nagu meie vabakirikud. Pühakojad, mille ümber ei koondu tugevat ühisel usul põhinevat osaduskonda, jäävad varem või hiljem tühjaks. Kui Saku koguduse ülesehitamine tõepoolest tugineb mitte ainult inimlikele jõupingutustele ja heale tahtele, vaid ka elavale usule, on see üks neist, millel on lootust püsima jääda ja kasvada.
Rain Soosaar

 

 

 

 

 

Kavandatav Saku kirik
Netopind 728 m2
Kohti kirikusaalis 105
Maksumus u 950 000 eurot
Arhitekt Juhan Põld, Kalle Rõõmuse arhitektibüroo
Annetused: SA Saku Kiriku Ehitus
SEB:
EE04 1010220215648221
Swedbank:
EE95 2200221056504915
Allikas: EELK Saku
Toomase kogudus

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)