Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Saksimaal ja Tüüringis, kus elasid Luther ja Bach 1. osa

06.01.2016 | | Rubriik: Järjejutt

Õpetaja Arne Hiob (keskel) jagas reisil luterlikku sõnumit ja oli alati aldis vastama kõigi küsimustele.Erakogu

1.
Septembris käisime vaimulikul reisil Saksamaal, paikades, kus tegutsesid Martin Luther (1483–1546) ja Johann Sebastian Bach (1685–1750). Protestantliku Eesti jaoks olulised suurkujud.
Varem oli Tallinna Saksa koguduse õpetaja Matthias Burghardt viinud huvilisi ja ametivendi Lutheriga seotud paiku uurima. Sealt sai seeme mulda. Uuesti võttis teema üles oreliprofessor Andres Uibo, kes usub, ja paljud usuvad koos temaga, et luterliku reformatsiooni tähendus Eesti- ja Liivimaale nõuab põhjalikumat uurimist, lausa palverändu.
Neil paikadel on oma viljastav mõju uusaja mõtte arengule, sest ajaskaalal veidi hiljem tegutses samadel radadel ka helilooja, suur muusik J. S. Bach. Liites Saksamaa olustikule Lutheri ideed, millele nüüd ju ajahõbedat on lisandunud, ning lastes seda kõike mõjule pääseda Bachi muusika saatel, sai kokku tõeline kultuurireis, mille eest tänati Loojat, õpetaja Burghardti kava eest, õpetaja Arne Hiobit luterliku sõnumi eest, Andres Uibot Bachi isiksuse ning loomingu tutvustamise eest ja Tiit-Reise korralduse eest.
Heal reisil valitseb alati ühtne meeleolu. See tähendab, et iga kaasasolija lisab omalt poolt midagi kordaminekuks: kas hea tuju, uue mõtte või abistava küsimuse, mis tegelikult mitmeid huvitab.
Tee kulges põhiliselt endistel Ida-Saksa aladel, kõrvalpõikega Marburgi. Kaunid sügispildid rullusid lahti niipea, kui bussijuht Tiit Randmaa suurelt autoteelt maha keeras. Kodune, isegi lõunaeestilik oli sealne loodus, erandiks suured, korrastatud kõlvikud, mille servad kadusid vahepeal isegi silmapiiri taha. Meil on nii suured põllud harulduseks saanud.
Pöögisalud meenutasid vendade Grimmide muinasjutte. Mida lapsena olime näinud kunstnik Siima Škopi vahendusel, oli nüüd meie ümber – Saksamaa, maaliline ja samas meist üldse mitte nii hirmus kauge ega võõras. Tõdesime korduvalt, et olustik, milles Martin Luther kasvas, kujunes ja toimetas, on meile pigem mõistetav kui võõras.
Lõuna poole ja Marburgi poole liikudes muutus maastik mägisemaks, kirikute tornid kasvasid justkui kõrgemale, lisandus eksootikat kaunite jahilosside näol, kuhu tuli treppidest ronida. Oli meie mõistes kuldne sügis.

Martin Luther elas kirglikult, nagu mitu elu
Kuigi luterlased justkui teavad ja tunnevad nii Lutherit kui tema õpetust ja selle vilju, olgu kibedaid või magusaid, aga kui täpsemaks minna, siis peab ikka keegi, kes rohkem teab ja tunneb, aitama. Nüüd oli see võimalus.
Eislebeni nime kandvas linnakeses sai näha nii maja, kus Luther sündis, kui ka maja, kus ta suri. On huvitav, et see on samas paigas, kuigi ta tegevusväli oli ometi eluajal laiem. Linnake ise ongi väga tavapärane Põhja-Saksa väikelinn, sarnane ka Põhja-Poola linnadega. Saksamaa eripära tuleb esile just väikestes linnades ja alevites, mis suures sõjas jäid pommitamistes terveks.
Luther oli pärit vaesevõitu talupojaperest, õppimine oli temale majanduslikult raske, kuid seda enam võimaluseks elus edasi jõuda. Niiviisi, liikudes teatud mõttes eri seisuste vahel, puutus ta kokku rohkemate elu tasanditega kui paljud temavanused ja kaasaegsed, tema pilt elust oli avaram kui tavalisel talupojal, tal oli kokkupuudet ka maavalitsejatega, vaimulikega.
Saksamaa muuseumide väljapanekud aitavad hästi sisse elada 16. sajandi tegelikkusse. Muuseumide hulga põhjal võib näha, et iga linn, linnake ja loss, kus Luther on ringi liikunud, tunneb selle üle suurt uhkust. Igas niisuguses leidub oma Lutherhaus.

Juune Holvandus 
(Järgneb.)

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)