Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Saksa kogudus – Eesti kõige kiiremini kasvav kogudus

12.10.2011 | | Rubriik: Kirikuelu

Kogudus laupäevasel palvusel oma ruumides Tallinna vanalinnas. Koguduse arhiiv
Nädalavahetusel tähistas EELK Saksa Lunastaja kogudus taastamise 20. aastapäeva.

Laupäeval peeti koguduse kodus Tolli tänavas lastejumalateenistus, kuulati kõnesid ja kontserti. Pühapäeval oli pidulik jumalateenistus Rootsi-Mihkli kirikus, kus jutlustas õpetaja Toomas Paul – Lunastaja koguduse taastaja.
EELK taasasutas Nõmme Saksa Lunastaja koguduse 1991. a kevadel, veidi aega pärast kahe Saksamaa taasühinemist ning mõned kuud enne Eesti taasiseseisvumist. Kahekümne aasta jooksul on kogudus elanud üle nii tõuse kui mõõnu. Kogudus, mis 1990ndate algul oli poole tuhande liikmeline ja kahanes mitmel põhjusel aastatega paarikümneliseks, on viimastel aastatel taas kosumise teele asunud.
Nõmmelt vanalinna
2006. aastast on kogudusel energiline sakslasest õpetaja Matthias Burghardt, kes ütleb, et ehkki kogudus on ju üsna noor – tegutses ainult kaheksa aastat enne sõda, on sakslaste juured siinmail igiammused. Ka saksa koguduste ajalugu ulatub aastasadade taha. Lunastaja kogudus, mis rajati 1930ndate alguses, on Eesti kõige noorem saksa kogudus. 
Koguduse esialgne nimi Nõmme Saksa Lunastaja kogudus viitab tema asukohale Nõmmel, kuhu ehitati ka vaevalt paar aastat enne sõda valminud Lunastaja kirik. Praegu on koguduse asukohaks Tallinna vanalinn: koguduse ruumid on Tolli tn 4, jumalateenistused toimuvad Rootsi-Mihkli kirikus. Koguduse nimest on kadunud sõna «Nõmme» ja Lunastaja kirik Nõmmel kuulub Nõmme Rahu kogudusele.
Miks jättis kogudus oma kiriku ja ajaloolise asukoha, selle peale kostab õp Burghardt, et koguduse inimesed elavad linna mööda laiali ja paljud just vanalinnas. «Inimestel on lihtsam kesklinna tulla kui Nõmmele sõita,» sõnab ta ja lisab, et ega Lunastaja kirikut pole unustatud, mõned korrad aastas peetakse seal ikka teenistusi. Muide, õpetaja ise käib sagedasti Nõmmel – on ta ju Rahu koguduse abiõpetaja.
Kindel nimi ja partner
Koguduse kiire taastamise vabaduse tuulte puhudes tingis siia tulnud sakslaste suur hulk. Enamuses volgasakslased, baltisaksa juurtega inimesi ja vähesel määral ka neid, kel Eestiga varasem side puudus. Kui algul oli kogudus 500-liikmeline, siis 1990ndate keskel lahkus suur osa volgasakslasi Saksamaale ja liikmete arv kahanes drastiliselt. «Praegu võime uhked olla, et kogudus on taas kasvav – kunagiselt mõneteistkümnelt oleme jõudnud juba 80ni,» on õpetaja rõõmus.
«Kui mina tulin, peeti jumalateenistusi ainult kord kuus Tallinnas ja üle kuu Tartus ning Viljandis. Nüüd on iga teine pühapäev ja suurtel pühadel Tallinnas, Tartus kord kuus ning pühadel. Me oleme Eesti kõige kiiremini kasvav kogudus, sest kuue aasta jooksul on kasv olnud enam kui 600%! Meie seis kohalikus saksakeelses kogukonnas on kõvasti paranenud, saksa kogudus on nüüd üks kindel nimi ja partner nende asutustega, kus on sakslasi tööl,» teatab õpetaja veendunult.
«Üheks kasvupotentsiaaliks on nüüd ka Saksamaalt siia tööle ja elama asunud inimesed. Nad on siin küll mõned aastad, siis tulevad jälle uued. Võtame nad tänuga vastu, siin on neil nii kristlik kui sotsiaalne kokkupuutumispunkt.»
Igatsus oma maja järele
Koguduserahvas on mitmekesine. On sakslasi, on eestlasi, on üks grupp hiina tudengeid, kes on huvitatud saksa keele õppimisest. Oli lätlanna, kes käis siin leerikoolis ja hiljem abiellus sakslasega. Et Matthias oskab läti keelt (töötas paar aastat Riias), siis oli lätlannal eriti hea siin leerikoolis käia!
«Meile tahetakse tulla, sest siin on sõbralik õhkkond, inimesed saavad alati minuga rääkida. Saksa keele kõrval kasutame ka eesti ja vene keelt,» räägib õpetaja. Vanuseliselt on skaala lai. Lastetöö on juba tugev, mõne aasta pärast alustatakse ka noortetööga.
Saksa kogudus on EELK kogudus ja Matthias Burghardt rõhutab, et ta on 100% EELK õpetaja, kuid side Saksamaaga, selle inimeste ja kirikuga on täiesti olemas. Kogudus on omamoodi infopunktiks, õpetaja peab sageli tunde arvuti taga veetma, et küsimustele vastata. Ollakse sillaks kahe maa vahel.
Tulevikust rääkides rõhutab õpetaja kahte asja: «Esiteks kõik saksakeelsed inimesed Eestis peaksid teadma meie olemasolust ning teiseks tuleb teha edasi oma kirikutööd jumalasõna kuulutades ja sakramenti jagades. Ma palvetan selle eest, et meie kogudus kasvaks nii arvuliselt kui ka armastuses ja usus.»
Õpetaja loodab, et kunagi on kogudusel oma maja, sooviks oleks üks hooldekodu rajada. Kõigeks selleks on vaja raha. Kui seda aga väga otsida, küll siis leiab ka.
Tiiu Pikkur

Saksa Lunastaja kogudus
80 liiget
12 ristimist (2010)
Tegutseb laulukoor, pasunakoor
Peetakse lastejumalateenistusi
Jumalateenistused Tallinnas ja Tartus
Veebileht: www.eelk.ee/saksa.lunastaja/ 

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)