Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sakramendid toimivad Kristuse antud käsu ja tõotuse väes

11.01.2012 | | Rubriik: Kirikuelu

Püha õhtusöömaaja sakramendist õigeusu kirikus: laotuse (suure katte) lehvitamine armulauaandide kohal usutunnistuse laulmise ajal.  «Õigeusu vaimulike teenistusrõivad. Kiriklikud sakraalesemed», EAÕK Kirjastus, Tallinn 2008

Sakramentidel on traditsiooniliste kirikute elus väga suur roll. Selle mõistmiseks vaatleme käesolevas kirjutises katoliku, õigeusu ja luterliku kiriku sakramente.

Luterlik kirik

Luterlikus kirikus on sakramendid pühad talitused, mille Kristus ise on asetanud. Kristus on sakramentides ja jagab armu nähtavate ainete vahendusel. Luterlikus kirikus on kaks sakramenti.
Kuigi luterlikus traditsioonis on loetud sakramentideks vaid ristimist ja armulauda, on ka kõigi teiste talituste puhul küsimus Kristuse tõelises ligiolekus ja tegutsemises oma rahva keskel. Sakramendid toimivad Kristuse antud käsu ja tõotuse väes, vahendades Jumala õndsusttoovat armu. Muud talitused toimivad palve ja õnnistamise kaudu kui Jumala hea and, et sünnitada ja kasvatada inimestes usku, luua osadust, rõõmu ja rahu, lohutada ja julgustada, motiveerida ja juhatada.
1. Ristimine
Martin Lutheri väikse katekismuse põhjal ei ole ristimine ainuüksi lihtsalt vesi, vaid ta on vesi, mis on Jumala käsu sisse mahutatud ja Jumala sõnaga seotud. Kristus ütleb Matteuse evangeeliumi viimases peatükis: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.»
Ristimine saadab pattude andeksandmist, lunastab surmast ja kuradist ning annab igavest õndsust kõigile, kes seda usuvad, mida Jumala sõna ja tõotus ütleb.
2. Armulaud
Altarisakrament on Issanda Jeesuse Kristuse tõeline ihu ja veri, mida Kristus ise meile, kristlastele, on seadnud söömiseks ja joomiseks leiva ja veini näol. Sakramendis antakse nende sõnade läbi pattude andeksandmist, elu ja õndsust.

Katoliku kirik
Katoliku kiriku katekismuse põhjal on sakramendid Kristuse poolt seatud ja kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad. Nende läbi saame osa Jumala elust. Katoliku kirikus on seitse sakramenti.
1. Ristimine
Ristitav kastetakse üleni vette või valatakse vett tema pähe, kutsudes Isa ja Poja ja Püha Vaimu nime. Vee all ühineb ristitav Kristuse surmaga ning tõuseb koos temaga veest juba kui «uus loodu». Ristimist nimetatakse ka «uuestisünni pesemise» ja «Pühas Vaimus uuendamise» ning «valgustuse» sakramendiks, sest ristitud inimesed on «valguse lapsed». Ristimine kustutab pärispatu, kõik isiklikud patud ja patukaristused ning annab ristitule osaluse Kolmainsuse jumalikus elus.
2. Kinnitamine
Kinnitamise keskne osa on salvimine püha kriisamiga (piiskopi pühitsetud oliiviõli ja palsami segu), mis toimub sakramendi jagaja käe pealepanemise ja jagamissõnade lausumisega. Kinnitamine toob kaasa Püha Vaimu erilise väljavalamise, nagu see juhtus nelipühil. See väljavalamine jätab hinge kustutamatu pitseri ning kasvatab ristimisel saadud armu. Kinnitamine teeb sügavamalt Jumala lapseks, liidab kindlamini Kristuse ja kirikuga ning elustab hinges Püha Vaimu ande.
3. Euharistia (püha armulaud)
Euharistia on Issanda Jeesuse ihu ja vere ohverdamine, mille tema seadis ristiohvri jäädvustamiseks läbi aegade, kuni tema taastulemiseni kirkuses. Nõnda usaldas ta oma surma ja ülestõusmise mälestamise kiriku hoolde.
Euharistia on ühtsuse märk, armastuse side, paasasöömaaeg, millel Kristus toidab endaga ristitut, täidab tema meele armuga ning annab talle tulevase kirkuse pandi. Kristus on armulauasakramendis kohal reaalselt ja substantsiaalselt. Püha armulaud süvendab kristlase ühtsust Kristuse ja tema kirikuga. Ta hoiab alal ja uuendab ristimise ja kinnitamisega saadud armuelu ning kasvatab kaasinimesearmastust. Ta tugevdab armastust, kustutab kerged patud ning hoiab kristlast tulevikus eemal surmapattudest.
4. Meeleparandus ehk piht
Et ristimisega saadud uus elu Jumala armus ei tee olematuks inimloomusele omast nõrkust ja kalduvust patule (himu), seadis Kristus selle sakramendi tagasipöördumiseks neile ristitutele, kes patu läbi on temast eraldatud. Sakrament toimetatakse tavaliselt pihitoolis.
5. Haigete salvimine
Keskmes on salvimine õliga – kui võimalik, piiskopi pühitsetud õliga, kusjuures salvitakse haige laupa ja käsi või ka veel muid kehaosi, mida saadab vaimuliku palve selle sakramendi erilise armu eest.
6. Vaimulik seisus
Pühitsetud preestrid ei räägi ega tegutse oma pühas teenistuses omaenda meelevallaga ega ka mitte koguduse ülesandel või volitusel, vaid Kristuse kui pea isikus ja kiriku nimel. Seega erineb teenistus ametisse pühitsetud preestrina olemuslikult ning mitte ainult määra poolest üldisest preestriametist, mis on ühine kõigile usklikele, kelle teenimiseks Kristus eraldi preestriseisuse seadis.
7. Abielu
Et abielu kinnitab abikaasad avaliku elu staatusesse kiriku raames, pühitsetakse abielu avalikult –preestri (või kiriku poolt volitatud tunnistaja) ja teiste tunnistajate juuresolekul.

Õigeusu kirik
Õigeusu kiriku salasused on pühad toimingud, mis vahendavad Jumala armu. Igal salasusel on nähtav ja nähtamatu pool. Oma olemuselt põhinevad Kristuse õpetusel, elul ning ristisurmale järgnenud ülestõusmisel ning toimivad Püha Vaimu väel ja vahetul osalemisel. Õigeusu kirikus on seitse salasust.
1. Ristimine
Ristimine on uuesti sündimine kirikusse. Inimene saab andeks senised patud ja loobub vanast elust.
2. Salvimine
Siin jõuab igaühe juurde Püha Vaimu arm. Kui ristimist võib käsitleda inimese tõotusena ühineda Jumalaga, siis salvimine on kirikupoolne kinnitus sellele, pitser. Viiakse tavaliselt läbi vahetult pärast ristimist (ka laste juures).
3. Püha õhtusöömaaeg
Inimene võtab vastu vahetult Kristuse. Liturgia käigus toimub leiva ja viinamarjaveini saladuslik muundumise Kristuse pühaks ihuks ja pühaks vereks.
Armulauast osasaamine ühendab Kristusega, kinnitab usku ja äratab usujõudu kurja võitmiseks.
4. Patutunnistus
Tähendab inimese naasmist Jumala juurde ja sellega kaasnevat meelemuutust.
5. Vaimulikuks pühitsemine
Vaimulikuks pühitsemise sakramendi käigus toimub vaimuliku ametisse pühitsemine. Sakramenti toimetab piiskop, piiskopi pühitsemisel kaks või enam piiskoppi. Pühitsuse saavad ka alamdiakonid ja lugejad.
6. Abielu sakrament
Koosneb kihlamisest ja laulatamisest, mis toimetatakse tavaliselt üheaegselt. Siin hangitakse kahe abikaasa vahelisele liidule Jumala õnnistust.
7. Haige õlitamine
Sakramendis palutakse haigele paranemist nii ihulikest kui hingelistest haigustest.
EELK kirikukäsiraamat kirjutab sakramentide ja talituste kohta järgmist: «Kiriklikud talitused hõlmavad sakramente ja sakramentaale, nii Kristuse seatud õndsuseks vajalikke Jumala armu vahendamise talitusi kui ka kiriku kujundatud õndsuseks kasulikke õnnistamisi ja pühitsemisi. Kuigi luterlikus traditsioonis on loetud sakramentideks vaid ristimist ja armulauda, on ka kõigi teiste talituste puhul küsimus Kristuse tõelises ligiolekus ja tegutsemises oma rahva keskel.»
Kaido Soom

Sakramendid
Katoliku kirikus on seitse sakramenti: ristimine, kinnitamine, euharistia (püha armulaud), meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus ja abielu.
Õigeusu kirikus on seitse sakramenti: ristimine, salvimine, püha õhtusöömaaeg, patutunnistus, vaimulikuks pühitsemine, abielu sakrament ja haige õlitamine.
Luterlikus kirikus on kaks sakramenti: ristimine ja armulaud.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)