Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sakraalkunst juhib vaimse tervise teemadeni

22.06.2021 | | Rubriik: Kirikuelu
Liikudes ühe altariretaabli osa juurest teise juurde jutustatakse kuuldemängulises võtmes traagilist sündmusteahelat. Kätlin Liimets.

Oktoobri lõpuni on võimalik Niguliste muuseumis osa saada Belgia sakraalkunsti näitusest „Meeletu Dymphna järele“.

Näituse külastajale pakutakse audiogiidi, uudistaja personaalset näitusejuhti. Sellest võimalusest ei soovita loobuda, sest see teeb 6. sajandil elanud Iiri printsessist märterpühaku Dymphna loo elavaks ja puudutavaks. Liikudes ühe altariretaabli osa juurest teise juurde jutustatakse kuuldemängulises võtmes traagilist sündmusteahelat, mille allhoovustes põimuvad paganlik ja kristlik eetika, naise enesemääratlemisõigus, pagulus ja viimaks abi meelehäirete puhul. 

Otsest seost vaimse tervise häirete ja märterpühaku elu vahel pole leitud, ehk võiks viidata sellele tema suremise viis ja muidugi tõik, et selliste murede puhul on pühaku poole pöördudes abi saadud. Just Dymphna kultusest on välja kasvanud Geeli linna sajandeid kestnud eriline meelehäiretega inimeste hoolekanne.

Paeluvaks teeb teekonna ka asjaolu, et näituse korraldajad on altariretaabli maalinud (umbes 1505. aastal) kunstniku Goossen Van der Weydeni, kuulsa Rogier Van der Weydeni pojapoja, ja teose tellinud abti Antonius Tsgrooteni omavahel osatäitjate abiga vestlema pannud.

Teose lugu, tähendust ja lõppenud konserveerimistöid esitlev väljapanek tuli Eestisse koostöös ühte Belgia kunsti suurimat erakogu omava The Phoebus Foundationiga. Pärast konserveerimistöid on Tallinn esimene paik, kus teosega tutvuda saab. Huvitav on ka fakt, et tahvlid, millele teos on maalitud, on tehtud Baltimaadest pärit tammepuidust.

Varase Madalmaade maalitraditsiooni näide oli pikka aega Antwerpeni Kuningliku Kaunite Kunstide Muuseumi püsiekspositsioonis. Seitsmel maalitahvlil on kujutatud neitsist märterpühaku Dymphna traagilist elu ja kannatuslugu. Teos telliti Geeli lähistel asunud Tongerlo kloostrikirikusse. Dymphna suri märtrisurma Geelis ja teda austatakse selles piirkonnas alates keskajast kui meelehäirete vastu aitajat. Näituse kuraator on Katharina Van Cauteren ja koordinaatorid Merike Kurisoo ning Niels Schalley.

Kätlin Liimets

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)