Sajandivanune Nõmme Rahu kogudus püsib kogukonna keskel

Nõmme Rahu koguduse 100. aastapäeva tähistati nelipühi nädalavahetusel 4.–5. juunini mitme üritusega – peeti ajalookonverents ja esitleti koguduse ajalugu tutvustavat raamatut, õnnistati Nõmme laulu- ja tantsupeo ning Nõmme koguduse lipud, seati Marek Alveus koguduse abiõpetajaks ja avati kirikuaias mälestuspink ning õnnistati kirikus mälestustahvel kogudust teeninud vaimulikele. 

Võib õigusega märkida, et Nõmme Rahu kogudus tähistas oma sajandat sünnipäeva läbi juubeliaasta, aga kulminatsiooniks kujunes möödunud nädalalõpp, mil kiriku sees ja ümber jagus tegevust mõlemal päeval. Külalisi tuli Lätist Ameerika Ühendriikideni, kõigist sõpruskogudustest, aga ka Nõmme omad inimesed olid arvukalt esindatud. 

Koondamaks rahutegijaid

Laupäev algas ajalookonverentsiga kogudusemajas, kus sajandipikkusest koguduseloost andsid ülevaate Leho Lõhmus, Priit Rohtmets ja Tiit Kruusalu. Pastor loci Ove Sander toonitas, et kuigi Nõmme Rahu kogudus sai iseseisvaks 29. märtsil 1922. aastal, siis kogudusetööd tehti siin juba varem. Kogudus on täitnud sajandi jooksul talle Jumalast antud ülesannet teha inimestest Kristuse jüngrid, kuulutades selleks Jumala sõna ja jagades pühi sakramente. 

Omamoodi motoks on kogudusele kirjakoht evangeeliumist: Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks (Mt 5:9). Just seda salmi peetakse silmas ka koguduse nimepüha Tartu rahu puhul. See on rahu, mida meie kogudus on püüdnud külvata oma sõnade, tegude ja palvetega, kinnitas pastor ja meenutas, et Nõmme Rahu kirik pühitseti koguduse esimese õpetaja Anton Eilarti eestvõttel 1924. aastal Tartu rahu mälestuskirikuks, mil koguduse nimeks sai Nõmme Rahu kogudus. 

Vaimuliku sõnul on sellest ajast alates, välja arvatud Nõukogude okupatsiooni aeg, Nõmme kirikus 2. veebruaril räägitud noore Eesti Vabariigi ja tema toonase naabri Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud rahulepingust, mis pani paika riigi piirid ning andis õiguse rahvusvaheliseks tunnustuseks ja Eesti vastuvõtmiseks vabade riikide perre. Koguduse nimepäeval on alati mälestatud Eesti vabaduse eest langenuid ning palvetatud Jumala õnnistuse pärast meie maale ja rahvale. Sander sõnas, et Rahu kogudusele on olnud igiomane pühendumine meie riigi jaoks olulistele teemadele, samuti ühiskondlik avatus. 

Koguduseks kogukonna algatusel

On rõõmustav, et Nõmme koguduse ajalugu on üksikasjalikult lahti kirjutatud raamatus „Sada aastat õnnistatud teenimist“, mis kirikuloolasest autori Priit Rohtmetsa poolt vahetult aastapäevaks valmis. Teose esitlusel toonitas Rohtmets, et Nõmme kogudus sündis kogukonna algatusel ja on tegutsenud selgemalt kui ükski teine EELK kogudus just kogukonnakirikuna. 

Esimesel aastakümnel oli kogudus väga selgelt Nõmme kogukonna keskus. Kirikus korraldati ühiskondlike organisatsioonide eestvedamisel jumalateenistusi, mille tulu oli kogudus valmis andma nende organisatsioonide tehtava töö tarbeks. Õpetaja Eilart õnnistas kohalike organisatsioonide lipud ning hulga Nõmme hooneid ja objekte. 

Nõmme kogudus paistis oma algusaastatel silma ka uuenduslikkuse poolest. Kui luteri kirikus laiemalt ei olnud sugugi tavaline noortetöö, siis Nõmmel peeti laste- ja noortejumalateenistusi ning 1927. aastal tehti algust pühapäevakooliga.

Kogukonnatunnet süvendas 1926. aastast alguse saanud Nõmme laulupäevade traditsioon, aga ka igal suvel peetavad nn näitemüügid, millega koguti kogudusele tegevuseks raha.

Esimesel iseseisvusperioodil iseloomustas kogudust igakülgne kasvamine. Liikmete arv kasvas jõudsalt ning kogudus avardas haaret ka tegevusvaldkondades. Tehti lastetööd ja hoolitseti oma seenioride ja nende eest, kes eluga pahuksis. Peeti plaani uue kiriku ehitamiseks.

Järjepidevus ja usuline katkestus

Arengu lõikas läbi Nõukogude okupatsioon, mis usulise töö piiramise kõrval halvendas tunduvalt ka koguduse rahalist olukorda. 1945. aastal jäi kogudus ilma mõlemast vaimulikust – Saksa okupatsiooni ajal abiõpetajana tööd alustanud õp Mihkel Laid tapeti nõukogude võimu poolt ja õp Eilart varjas ennast kuni vangistamiseni 1948. aastal. Eilart vabanes alles 1956, mil ta aga ei tohtinud naasta Nõmmele.

Sõjajärgsed aastad olid kogudusele dr Rohtmetsa sõnul tasakaalupunkti otsimise ja usu alalhoidmise aeg. Religioonivaenuliku hirmuvõimu kontekstis tagasid koguduse kestmise ustavad liikmed, kes olid valmis vaenamist trotsima. 

1945. aastast 1978. aastani oli õpetajaks Georg-Voldemar Klaus, hilisem Tallinna praost. 

Uue elavnemise tõi 1978–1999 teeninud õp Voldemar Ilja, kelle osaks sai juhtida kogudus uue vabaduse perioodi. Tema juhtimisel taotleti tagasi koguduse varad ning kogudus positsioneeris ennast ühiskonna äärealalt tagasi tsentrumisse. 

Suvisteteenistus Nõmmel

Ristikiriku sünnipäevaks ehitud kirikusse kogunes nelipühiteenistusest osa saama rohkelt kirikulisi. Kaugelt maade ja merede tagant, ent ka lähemalt, kohalikust kogukonnast. Jumalateenistusel teenisid peapiiskop Urmas Viilma, koguduse õp Ove Sander, Rootsi sõpruskogudusest emeriitõpetaja Peter Hellgren ja abiõpetaja Marek Alveus. Organist oli Kersti Petermann, kelle juhendamisel esines ka koguduse noorteansambel.

Jutluses toonitas õp Sander, et Nõmme Rahu kogudus vaatab julguse ja rõõmuga tulevikku ning usub, et Jumala armuga on kogudusel ja tema liikmetel veel palju kauneid aegu ees. Ta väljendas tänu kõigile neile, kes sajandi jooksul on koguduse arengusse panustanud. Tänud saatis õpetaja ka tähtede taha isakoju jõudnutele. Nõmme kogudust iseloomustas pastor palvetava kogudusena. Kogudusena, mis paistab silma väga hea osalusega pühapäevastel teenistustel. Rääkides rahutegemisest ja rahutegijatest kinnitas Sander: „Need sõnad kutsuvad meid aktiivsele tegutsemisele rahu eest ja rahu nimel. Tänases maailmas nõuab sellele kutsele vastamine võrdselt tarkust ja julgust. Nii nagu vajame rahu rahvaste ja riikide vahel, vajame seda ka inimsuhetesse ja -südamesse.“ 

Peapiiskop õnnistas Nõmme Rotary Klubi poolt Nõmme Rahu kogudusele kingitud lipu, samuti kooriruumi seinale kinnitatud kogudust teeninud vaimulike mälestustahvli. Tunnustati laste joonistusvõistlusest osavõtjaid.

Tervituseks võtsid sõna sõpruskoguduste nimel toom-praost emeeritus Matti Järveläinen Soomest, riigikogu esimees Jüri Ratas, kultuuriministri ametist lahkuv Tiit Terik, europarlamendi saadikust nõmmelane Urmas Paet ja Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri.

Abiõpetaja introduktsioon

Nelipühade 1. püha jumalateenistuse raames seati koguduse abiõpetaja ametisse taevaminemise pühal preestriordinatsiooni saanud Marek Alveus. 

Kogudusele diakonina omaks saanud Alveus kinnitas, et tahab pidada abiõpetaja ametit õigesti ja ustavalt Jumala sõna ja meie kiriku korra kohaselt. Samuti vastas ta selgelt „jah“ peapiiskopi küsimusele, kas ta tahab elada nii, et on eeskujuks kogudusele.

Pärast pühalikku introduktsioonitalitust, mille viisid läbi peapiiskop Urmas Viilma, emeriitõp Peter Hellgren ja õp Ove Sander, pöördus kirikupea koguduse poole: „Võtke ta vastu kui Kristuse sulane, kandke teda palvekätel ja olge talle igati toeks tema töös.“ 

Teenistuse järel siirduti kirikuaeda, kus peapiiskop Viilma õnnistas mälestuspingi Helmi ja Rudolf Tarvele, kes ustavate koguduseliikmetena on kogukonda oma kustumatu jälje jätnud. Oma vanemaid meenutas poeg Tiit Tarve.

Liina Raudvassar

Nõmme Rahu kogudus

1905 hakati Nõmmel pidama luterlikke teenistusi

1917 loodi Nõmme kiriklik selts, teenistused kunagises valukojas

1918 ehitati kirikule torn

1922 asutati kogudus

1923 õpetajaks Anton Eilart 

1923 õnnistati kalmistu

1924 nimetati Tartu rahulepingu auks Nõmme Rahu koguduseks

1926 alustati Nõmme laulupäevadega

1931 kiriku ulatuslik remont

1937 tähistati 15. sünnipäeva

1940 hakkas nõukogude võim usuelu piirama

1944 võeti tööle abiõpetajaks Mihkel Laid

1945 õp Laid tapeti ja õp Eilart varjas ennast, ta vangistati 1948

1945 õpetajaks Georg-Voldemar Klaus

1978 õpetajaks Voldemar Ilja

Sõpruskogudused Rootsis Askimi, Soomes Kuopio, USAs Destini, Inglismaal Meaphami ja Eestis Ilumäe 

1990 alustati nimepüha Tartu rahu tähistamist

1999 õpetajaks Ove Sander

2017 toimus kirikuhoone põhjalik remont

2022 abiõpetajaks Marek Alveus

juhatuse esimees Meelis Pirn

Pildigalerii: