Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Sajandeid vana pühakoda on pidevalt muutuv

13.06.2012 | | Rubriik: Kirikuelu, Parem

Ülestõusmispühadel sai Kose kirikus leeriõnnistuse kaheksa inimest. Protsessiooni ees jutlustaja Rein Keskpaik ja õpetaja Mare Palgi. Tiit PalgiKevade algus toob õpetajale kohustuse kirikut tuulutada. Tegema peab seda õigesti, et niiskus pühakotta ei koguneks, teab Mare Palgi. Kose kirik on suviti teelistele avatud laupäeviti ja pühapäeviti. Rita Puidet

Ajast, mil Kose kirikus kuulasid jumalateenistust maadeavastaja Otto von Kotzebue ja estofiil krahv Peter August Friedrich Manteuffel, on möödas sada seitsekümmend aastat. Kiriku torn oli siis tükk maad madalam ja suurt leerisaali pühakoja põhjaküljel veel ei olnud. Nende meeste surmast kulus ümberehituseni kümmekond aastat. Nüüd on leerisaal taas uuenemas.

Ülestõusmispühad said Kose koguduses sümboolselt nähtava märgi, kui kirikulistele esitleti kauneid aaderdatud uksi, mis viisid aastatel 1856–1858 kiriku laienduseks ehitatud kõrvalhoonesse, mida kasutati leerisaalina. 1980ndatel oli uste ette ehitatud kivisein, et pühakoda soojem seisaks. Kuigi tööd uste taga on pooleli, on see algus millelegi uuele.

Koondnimetus MAR
Nõukogude aeg tõi kogudustele vajaduse uuenduste järele, teadagi kitsikuse suunas. Kosel sai pastoraadist kultuurimaja ja kogudus pidi oma tegevuse kokku tõmbama kiriku katuse alla ja leerisaali – sada aastat tagasi ehitatud kõrgete akendega uhke saal kaotas oma hiilguse. Vaheseinte ja -laega ehitati ruum ümber kambriteks, selgitab külalisele koguduse õpetaja Mare Palgi, kes viisteist aastat on siinset karja hoidnud.
Kui kultuurimajast taas pastoraat sai, jäi kõrvalhoone vaid käärkambri ja kantselei päralt ning paremat aega ootama. Siis tekkis mõte projekt kirjutada ja 2009. aastal saadigi PRIAst toetust ning algas ümberehitus. Sestpeale on kolmel aastal toetust saadud ja kevadpäeval, kui asja oma silmaga vaatamas käisin, olid Andrus Uuetalu firma töömehed platsis ja töö täies hoos.
Järgmisel aastal on plaanitud avada siin MAR ehk muuseum, arhiiv ja raamatukogu. Projekti autor Nele Rohtla on järginud algset sisekujundust, kogudus täidab selle aga uue sisuga. 14. sajandist tegutseva pühakoja ajaloo jooksul on koguduse valdusesse kogunenud mõndagi vaatamisväärset, mida eksponeerida. 2000 köidet vaimulikku kirjandust ootavad lugejat ja hinnaline arhiiv uurijat. Tööde käigus uuendatakse küttesüsteem ja tuuakse kirikusse vesi ning kanalisatsioon.
 
Tiibadega õpetaja
«Vana kirik ka muutub,» ütleb õpetaja, viidates uhketele ustele ja kirikus asuvale kahele maalile. Kiriku akustika, mis enne oli hea, muutus pärast uksi varjava vaheseina lammutamist veelgi paremaks.
Kirjanduses (Eestimaa kirikute teejuht, 2002) on mainitud Kose kiriku altarimaali autorina baltisakslast Waltherit ja maali valmimisajaks aastat 1855. Altar, olles sada aastat maalist vanem, peitis eneses teist, puulaudadel maali samal teemal, aga on uuemast tunduvalt helgem. Waltheri maal rändas käärkambrisse, aga leidis lõpuks koha kirikusaalis ja tekitab seal justkui pildi sisse mineku perspektiivi.
Pisut ebaharilikult on selles kirikus kantsel paremal pool, seegi on ilmselt aja jooksul kohta vahetanud. Kantslisse pääseb seina sisse peidetud trepi kaudu. Nii on õpetaja lastele naljatamisi öelnud: «Võtan oma tiivad välja ja lendan sinna.»
Lendamine ongi siinmail moes. Seda kinnitab Kiur Aarma ja Jaak Kimli lühifilm «Allveelennud», milles krahv Manteuffel kutsub aadlikke Kose kiriku tornist lendama. Päriselt olla ta lennata püüdnud Ravila mõisa katuselt. Filmi näidatakse hiljuti avatud Tallinna lennusadamas.

Piibli maailm
Möödunud valimiste ajal sai kogudus uue juhatuse esimehe, kogemustega projektikirjutaja. Endine vallavanem Andres Õis panustab nüüd koguduse tegemistesse, jõudumööda kirjutab projekte ka õpetaja Palgi. Käesoleval nädalal on pastoraadis Andres Õie vedamisel noortelaager, mille raames tehakse heakorratöid.
Kiriku kaunis ümbrus lausa kutsub end reklaamima, kuulutama Jumala sõnumit. Vaja vaid õige lahendus leida. «Võtaks siia mõned lambad ja karjase kah, meil on allikad, jõeluhad ja mäekaldad, et üks piiblimaa püsti panna,» tutvustab õpetaja tekkinud mõtet. Jõe kaldal on saunamaja, sellest saaks külastuskeskuse. Kevadiste talgute ajal võetigi maja ümbert võsa maha. Kõik käib omas tempos, esmalt tuleb kiriku juures tööd lõpetada.
Poolteist aastat tagasi vahetati saunamaja, millest nõukogude perioodil oli suvila saanud, ja maa selle ümber teise maatüki vastu välja. Kuna maja oli suuresti ümber ehitatud, seda ei tagastatud. Kogudusel ostmiseks raha polnud, nii saadigi vahetuskaubale.

Jumala saadikud
Neli aastat tagasi lasi kogudus pastoraati maakütte panna, oli küll kallis, aga nüüd pole kütmisega muret. «Kogudus on mind säästnud, et pole katlakütjaks pannud, kuigi vahepeal olin selleks juba valmis,» ütleb õpetaja Mare. Ehitati ka uus korsten, nii on õpetajal abikaasa ja kahe lapsega mugav ja kena elamine.
Tänu projektile sai kogudus traktori, millega muru niita ja lund lükata. See pakkus nii palju huvi, et lugu oli Postimehes ja õpetaja fotol traktoriroolis. Mäletate? Enamasti niidab siiski ühe koguduseliikme poeg. Varem oli niitmine nõukogu liikmete vahel jagatud, aga traktor külakorda ei kannata, oskamatu niitja võib kirikuaias kalli masina kogemata lõhkuda.
Tehtud on päris palju. «Olen tänulik ja õnnelik, et mul on selline kogudus. Viimastel aastatel on kogunenud tugev tuumik ja kogu aeg toimub midagi. Meil on selline elav kogudus,» rõõmustab õpetaja. Mõni aeg tagasi otsis Mare pastoraadile perenaist. Saigi, vähe sellest, naisele meeldib ka aiatöö ja nüüd imestab Mare, kuidas Jumal on saatnud talle ühe imelise inimese, kes koos abikaasaga aitab korras hoida nii kirikumõisa kui ka kirikuaeda.
Kui mina olin bussile läinud ja kodu poole sõitsin, kogunes pastoraati lastering – viimased kolm-neli aastat annab õpetaja regulaarset õpetust, mitu korda aastas peetakse lastepäevi. Kord kuus laulavad lapsed jumalateenistusel. Neljapäeviti kogunevad täiskasvanud mõtiskluste õhtule, see on alternatiiv piiblitunnile, mis inimesi pigem pelutab.
Pühapäeval teenib jumalateenistusel kaasa jutlustaja Rein Keskpaik, orelil kas Vaike Juursalu või Kahro Kivilo, kes tuntud ka kui pasunamängija. Tema juhendada on kaheksa pasunapuhujat. Ja kui veel sõbrad kogunevad, on mürtsu omajagu. Kuigi koguduses laulukoori pole, on tegu laulva kogudusega, kes a cappella jumalateenistuse kenasti ära laulab.
Kui õpetaja Mare päeva lõpul koeraga jalutama läheb, teavad kõik Kose lapsed, et kirikukoer tuleb. See, et Šeik on puhast tõugu afgaani hurt, pole üldse oluline. 
Rita Puidet

Viimaste aastate ettevõtmisi Kosel
2005 kerkib Kose kihelkonda Pickwa kabel
2006 uuendatakse Kose kiriku kellasüsteemi
2007–2008 kirikuaia vana kabeli restaureerimise I etapp, pastoraadi pööningu soojustamine
2009 saab pastoraat maakütte
2010 käivitub MAR-projekt

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)