Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Saja kihelkonna triibud kootakse vaiba sisse

06.12.2017 | | Rubriik: Kultuurielu

Liina Raudvassar jätab oma jälje ajalukku, kududes juubelivaipa kaks pruunikat Väike-Maarja kihelkonna triipu. Sirje Semm

Projekti „Koo end ajalukku!“ raames koob Eesti Vabaõhumuuseum koos Eesti inimestega Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kokku 100 meetrit kaltsuvaipa, kus on oma värvide ja mustritega esindatud sada Eesti ajaloolist kihelkonda.

Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsi tagakambris lõksuvad kangasteljed ning Eesti Kiriku ajakirjanike saabudes on Ülle Tomingas parajasti Väike-Maarja kihelkonna triipe vaipa kudumas. Sobivaid värvitoone aitavad meeles hoida tekstiilikunstnike Anu Raua ja Ene Parsi poolt lõimerullile kinnitatud proovilapid. Samuti hoolitsevad tekstiilikunstnikud, et jaguks õiges värvitoonis kaltsu, mille ribastamise töö tehakse kohapeal.

Piirits läbi ja suga enda poole
Õppides Haapsalu kutsehariduskeskuses tekstiilkäsitööd on Ülle Tomingas nüüd muuseumis praktikal. Lahkelt ja kannatlikult annab ta kudumise algõpetust ning innustab tulijaid „kuduma end ajalukku“. Ta selgitab, et sada kihelkonda on reastatud ning kõik soovijad saavad elavas järjekorras oma praktilise panuse tervikusse anda.
Ülle Tomingas tunnistab, et inimestes on tekitanud väikest segadust teadasaamine, et nad ei saa kudumiseks ise valida kihelkonda, vaid peavad leppima selle kihelkonna mustriga, mis parajasti kangastelgedel on.
Märge igast kudujast jääb lisaks vaipa kootule ka selleks avatud mälestusraamatusse, kuhu oma nime ja elu- või ka päritolukoha järgse kihelkonna on üles kirjutanud. Samuti saavad kudujad oma nime jätta ka seinale just sellele plakatile, millise kihelkonna vaipa käsitööjälg jäi.
„Tallalaud alla, piirits teravikuga ees läbi lõime, nüüd kahe käega soast kinni ja tugevalt kaks korda enda poole. Edasi üks tallalaud lahti ja teine alla, taas soaga kõvasti enda poole ja … näete, ongi triip vaibas,“ jagab Ülle Tomingas õpetust ja julgustab, et „saate kindlasti hakkama“.

Antakse üle presidendi kantseleile
Tähistada Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kihelkonnatriipudes kaltsuvaiba kudumisega on vabaõhumuuseumi enda idee. Mõte langes viljakale pinnasele ning on rahvani jõudnud. Suvekuudel sai lisaks vabaõhumuuseumile Tallinnas kihelkonnavaipa kududa ka Eesti Rahva Muuseumi filiaalis Heimtalis, seda võimalust kasutas 881 huvilist.
Käidud on busside kaupa, aga tuldud on ka eraalgatuslikult üksi. Siiani on kudumas käinud kokku 4900 inimest. Teiste hulgas jättis oma triibud vabariigi vaipa ka president Kersti Kaljulaid.
Kui Eesti Kiriku ajakirjanikud triibuvaipa kudumas käisid, ootas tegemist veel kõigest kuus meetrit: Vaivara, Sangaste, Urvaste, Setomaa, Võnnu ja Äksi kihelkonna triibud.
Õieti pole tegemist ühe katkematu vaibaga, vaid kokku on viiemeetriseid vaipu 20, kusjuures iga kihelkond saab oma triipude esitlemiseks ühe meetri. Kokku teeb see sada meetrit meie saja kihelkonna triipudes kaltsuvaipa – sünnipäevaks isamaale. Vaipu eksponeeritakse vabaõhumuuseumi spetsiaalselt Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks valmivas Eesti paviljonis.
Vahetult enne aastapäeva, 23. veebruaril antakse saja kihelkonna triipudes 20 kaltsuvaipa Pärnu kontserdimajas toimuval üritusel üle vabariigi presidendi kantseleile. „Vabalt võib punane vaip olla asendatud meile palju hingelähedasema triibuvaibaga,“ nimetab Ülle Tomingas valmivate vaipade ühte kasutusvõimalust.
Liina Raudvassar

Eesti_Vabariik_100_MV_CMYK

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb!
(Lk 21:28 )